Erik Gamzejev: demokraatia pilastamist tuleks takistada ({{commentsTotal}})

{{1475652157000 | amCalendar}}

Ultramaratoniks kujunenud presidendivalimiste järel on mõistetav soov muuta Eesti presidendi valimise korda. Ent veelgi pakilisem oleks teha üks mõistlik muudatus kohalike volikogude valimise korras, sest nendeni on jäänud vähem kui aasta, kirjutab peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

Küsimus on kandidaatide nimekirjade pikkuses. 101-liikmelise riigikogu valimistel võib iga erakond panna kokku maksimaalselt 125 kandidaadist koosneva nimekirja. Kohalike volikogude valimistel tohib aga iga erakond või valimisliit saata hääli püüdma ka mitu korda rohkem kandidaate kui on volikogus kohti.

Miks see hea ei ole − kõigil on justkui ühesugused võimalused kaasata kohalikku poliitikasse nii palju huvilisi kui süda lustib? Viimased kohalikud valimised on mitmel pool aga näidanud, et senise praktikaga saab tuntava eelise selles omavalitsuses parajasti võimul olev poliitiline jõud.

Näiteks nii Narvas, Kohtla-Järvel kui Sillamäel oli Keskerakonna nimekirjas kandidaate kolm korda rohkem kui kohti nendes volikogudes. Massiga löömine tõi ka mäekõrguse edu.

Miks teised samaga ei vastanud? Seda on maru raske teha olukorras, kus võimulolijad on suurema osa kohalikest mõjukatest ja tuntud häälemagnetitest hõlvanud. Neisse pikkadesse nimekirjadesse süüvides torkab silma, et sinna on haaratud enamik kohalike koolide, lasteaedade ja teiste munitsipaalasutuste võtmefiguure. Neil kõigil on valimistel ülesanne tuua oma normihääled võimuloleva seltskonna võimu kindlustamiseks.

Kohtla-Järve volikogu praeguses koosseisus on üle poole liikmetest töökoha kaudu otseselt seotud linnavõimudega. Loomulikult ei äratanud neis mingeid küsimusi aastaid kestnud korruptsioonitehingud linnavalitsuses.

Neile endile on see omalaadne kindlustuspoliis hea munitsipaalse ametikoha säilitamiseks või priske plusspunkt karjääriredelil järgmisele pulgale tõusmiseks. Koha päikese all hoidmine stimuleerib valimiskampaanias tegutsema märksa suurema innuga kui konkureerivas nimekirjas osalevaid inimesi, kes pole kohalikest võimudest sõltuvad. Koolidirektor annab näiteks lastevanematele mõista, et kui te minu poolt ei hääleta, siis kool remondiraha ei saa.

Paljudel sellisel vabatahtlik-sunniviisilisel moel valimisnimekirjadesse sattunutel pole tegelikult kohaliku volikogu tegemiste vastu üldse erilist huvi. Isegi kui nad valituks osutuvad, võtavad nad üliharva volikogus sõna, teevad ettepanekuid või esitavad küsimusi. Linnade tippjuhid on loonud endale samas mugavusvolikogu, kes teeb seda, mida nemad soovivad, aga mitte vastupidi.

Näiteks Kohtla-Järve volikogu praeguses koosseisus on üle poole liikmetest töökoha kaudu otseselt seotud linnavõimudega. Loomulikult ei äratanud neis mingeid küsimusi aastaid kestnud korruptsioonitehingud linnavalitsuses. Vastuste eest põiklevad nad kõrvale ka nüüd, mil linnajuhtide süüdimõistvad kohtuotsused on jõustunud.

Äsjasel skandaalimaigulisel lool Narva lasteaia Punamütsike direktori konkursiga on rahvusliku teguri kõrval määravam pigem poliitiline nüanss. Linnavalitsuse komisjoni poolt direktoriks valitud daam kandideeris viimastel valimistel Keskerakonna nimekirjas, lastevanemate ja õpetajate soosik aga mitte ning tal tuligi leppida hõbemedaliga. Seda ei saa aga ju tunnistada ja seepärast ei häbenegi linnapea Tarmo Tammiste avalikult kuulutada, et linnavalitsus ei peagi oma valikuid kellelegi põhjendama.

Muidugi ei ole ükski rohi täiuslik ega kõrvalmõjudeta. Võib ette näha, et kui kandidaatide arvu piirata, siis tekib võimulolijatel kihk ilmutada kavalust ja tulla valimistel välja mitme valimisliidu nimekirjaga, mida juhivad tegelikult samad inimesed.

Kandidaatide nimekirjade kärpimine ei võimaldaks valimistel kandideerida nii paljudel inimestel, kes seda hinges eriti ei tahagi. Kohti ei jätkuks. Nimekirja satuks rohkem neid inimesi, kes ka tegelikult sooviksid kohalikus volikogus tööd teha ning panustada aega ja teadmisi oma linna või valla arendamisesse. Ka valijatel oleks lühematest nimekirjadest sobivaid kandidaate lihtsam üles leida.

Eeldatavasti tekiks eri leeride vahel rohkem konkurentsi ning ka teistes nimekirjades kandideerijatel oleksid paremad väljavaated valituks osutuda. See võiks äratada huvi valimiste vastu neiski aktiivsetes inimestes, kes seni on lootusetuse tõttu käega löönud.

See oleks samm suurema demokraatia poole. Praegu kehtivad reeglid aitavad pigem demokraatiat lämmatada nendel, kes korra juba on mõnes omavalitsuses võimule pääsenud ja sinna aina sügavamale kaevunud.

Muidugi ei ole ükski rohi täiuslik ega kõrvalmõjudeta. Võib ette näha, et kui kandidaatide arvu piirata, siis tekib võimulolijatel kihk ilmutada kavalust ja tulla valimistel välja mitme valimisliidu nimekirjaga, mida juhivad tegelikult samad inimesed. Sellises valimiste tehnoloogias pole midagi uut. Näiteks Venemaa riigiduumaski on võimupartei Ühtne Venemaa kõrval justkui teisigi, kes aga samas valitsevast liinist suurt millegagi ei eristu.

Ometigi oleksid lühemad nimekirjad see samm, mis muudaks sellise demokraatiat pilastava praktika viljelemise keerukamaks.

Vabaerakond algatas eelmisel aastal kohalike valimiste nimekirjade pikkuse piiramise eelnõu. Nüüd oleks viimane aeg sellele seaduse jõud anda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: