Kolme riigi esindajad allkirjastasid Rail Balticu hankemudeli leppe ({{commentsTotal}})

{{1475655898000 | amCalendar}}
Rail Balticu projekti kolme riigi esindajad pressikonverentsil.
Rail Balticu projekti kolme riigi esindajad pressikonverentsil. Autor/allikas: http://railbaltica.org/

Kolmapäeval allkirjastasid kaheksa Eesti, Läti ja Leedu institutsiooni Rail Balticu hankemudeli kokkuleppe, lähipäevil peaks lepingule allkirja andma ka Leedu Raudtee.

Rail Baltic on regiooni jaoks võtmetähtsusega projekt, mis ühendab Baltikumi veelgi tugevemalt Euroopa Liiduga ja hankemudel on projekti elluviimisel äärmiselt oluline, rääkis kolme riigi ühisfirma RB Rail juht Baiba Rubesa pressikonverentsil.

Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav ütles pressikonverentsil, et Eesti tervitab hankemudeli kokkuleppeni jõudmist. "See on suur samm edasi," märkis ta ja ütles, et väga oluline on see, et ühisfirmale jäi hankeprotsessis keskne roll, ent samas viivad kohaliku tähtsusega hankeid läbi riigid ise.

Rubesa ütles, et kolme riigi ühisprojekt Rail Baltic on Euroopa kontekstis pretsedenditu ning seetõttu on ühise kokkuleppe sõlmimine projekti elluviimise jaoks väga oluline. Kokku 28-leheküljeline leping näeb ette kolme tüüpi hankeid – ühisfirma korraldatud, ühised ja riiklikud hanked.

Ühisfirma haldab näiteks ühiste standardite, uuringute, äriarenduse ja turundusega seotud hankeid, nende puhul juhib kogu hankeprotsessi RB Rail. Ühiselt viiakse läbi näiteks alamsüsteemide, piiriüleste raudteelõikude ja toormehankeid. Sellisel puhul oprganiseerib hanke üldiselt küll RB Rail ning ühisfirma ka juhib hankekomiteed, ent komiteesse kuuluvad ka esindajad kõikidest riikidest.

Riiklikult viiakse läbi näiteks riigisiseste raudteelõikude, suuremate struktuuride ja kohalike rajatiste, näiteks terminalide ehitushankeid. Nende puhul juhib hanget riik ise, ühisfirma osaleb hankekomitees siis, kui sõlmitava lepingu maht ületab 40 000 eurot. Sinna hulka kuuluvad raudteelõikude, suuremate struktuuride ja kohalike rajatiste, näiteks terminalide ehitushanked.

Rubesa rääkis, et kõikide ehitusetappide puhul kogub käibemaksu see riik, kus parajasti töid tehakse. Partneritega sõlmitavad lepingud kehtestatakse samuti selle riigi seaduste alusel, kus tööd toimuvad.

Kokku allkirjastavad leppe plaanide kohaselt üheksa Baltikumi institutsiooni. Teisipäeval allkirjastavad selle neist kaheksa – ühisfirma RB Rail, Eesti, Läti ja Leedu transpordiministeeriumid ja Rail Baltic Estonia, Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), Rail Baltica Statyba UAB ja Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA.

Enda sisemiste otsustusprotsesside tõttu ei anna praegu veel allkirja Leedu Raudtee (Lietuvos Geležinkeliai), ent nende allkiri peaks Rubesa sõnul tulema lähipäevil. Leedu Raudtee on varem soovinud, et kõiki hankeid korraldaks ühisfirma, nii et ka Leedu Raudtee ise saaks hangetel osaleda; Leedu transpordiministeerium seda võimalust aga kaaluda ei soovinud.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

RB Rail: Rail Baltic võib kokku maksma minna kuni 5 miljardit

Rail Balticu kogumaksumus võib ulatuda 5 miljardi euroni, ütles RB Raili juht Baiba Rubesa pressikonverentsil.

Kuna projekti mõõtmed muutuvad selgemaks, on saanud selgeks, et kogukulu saab olema algsest hinnangust suurem, rääkis ta. Veel maikuus hinnati projekti maksumuseks 3,68 miljardit eurot.

Eesti trass võidakse kinnitada märtsis või aprillis

Indrek Orav rääkis pressikonverentsil, et Eestis on Rail Balticu trassi kulgemine enam-vähem paigas.

"See ei ole veel ametlikult kinnitatud, kuid seda võidakse teha järgmise aasta märtsis või aprillis," ütles Orav.

Orav lisas, et hiljem on võimalik teha trassi koridori vajadusel väikeseid parandusi. "Kuid sel juhul me ei räägi enam kilomeetritest, vaid mõnest või kümnest meetrist," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: