Kolme riigi esindajad allkirjastasid Rail Balticu hankemudeli leppe ({{commentsTotal}})

Rail Balticu projekti kolme riigi esindajad pressikonverentsil. Autor: http://railbaltica.org/
{{1475655898000 | amCalendar}}

Kolmapäeval allkirjastasid kaheksa Eesti, Läti ja Leedu institutsiooni Rail Balticu hankemudeli kokkuleppe, lähipäevil peaks lepingule allkirja andma ka Leedu Raudtee.

Rail Baltic on regiooni jaoks võtmetähtsusega projekt, mis ühendab Baltikumi veelgi tugevemalt Euroopa Liiduga ja hankemudel on projekti elluviimisel äärmiselt oluline, rääkis kolme riigi ühisfirma RB Rail juht Baiba Rubesa pressikonverentsil.

Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav ütles pressikonverentsil, et Eesti tervitab hankemudeli kokkuleppeni jõudmist. "See on suur samm edasi," märkis ta ja ütles, et väga oluline on see, et ühisfirmale jäi hankeprotsessis keskne roll, ent samas viivad kohaliku tähtsusega hankeid läbi riigid ise.

Rubesa ütles, et kolme riigi ühisprojekt Rail Baltic on Euroopa kontekstis pretsedenditu ning seetõttu on ühise kokkuleppe sõlmimine projekti elluviimise jaoks väga oluline. Kokku 28-leheküljeline leping näeb ette kolme tüüpi hankeid – ühisfirma korraldatud, ühised ja riiklikud hanked.

Ühisfirma haldab näiteks ühiste standardite, uuringute, äriarenduse ja turundusega seotud hankeid, nende puhul juhib kogu hankeprotsessi RB Rail. Ühiselt viiakse läbi näiteks alamsüsteemide, piiriüleste raudteelõikude ja toormehankeid. Sellisel puhul oprganiseerib hanke üldiselt küll RB Rail ning ühisfirma ka juhib hankekomiteed, ent komiteesse kuuluvad ka esindajad kõikidest riikidest.

Riiklikult viiakse läbi näiteks riigisiseste raudteelõikude, suuremate struktuuride ja kohalike rajatiste, näiteks terminalide ehitushankeid. Nende puhul juhib hanget riik ise, ühisfirma osaleb hankekomitees siis, kui sõlmitava lepingu maht ületab 40 000 eurot. Sinna hulka kuuluvad raudteelõikude, suuremate struktuuride ja kohalike rajatiste, näiteks terminalide ehitushanked.

Rubesa rääkis, et kõikide ehitusetappide puhul kogub käibemaksu see riik, kus parajasti töid tehakse. Partneritega sõlmitavad lepingud kehtestatakse samuti selle riigi seaduste alusel, kus tööd toimuvad.

Kokku allkirjastavad leppe plaanide kohaselt üheksa Baltikumi institutsiooni. Teisipäeval allkirjastavad selle neist kaheksa – ühisfirma RB Rail, Eesti, Läti ja Leedu transpordiministeeriumid ja Rail Baltic Estonia, Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), Rail Baltica Statyba UAB ja Eiropas Dzelzceļa līnijas SIA.

Enda sisemiste otsustusprotsesside tõttu ei anna praegu veel allkirja Leedu Raudtee (Lietuvos Geležinkeliai), ent nende allkiri peaks Rubesa sõnul tulema lähipäevil. Leedu Raudtee on varem soovinud, et kõiki hankeid korraldaks ühisfirma, nii et ka Leedu Raudtee ise saaks hangetel osaleda; Leedu transpordiministeerium seda võimalust aga kaaluda ei soovinud.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

RB Rail: Rail Baltic võib kokku maksma minna kuni 5 miljardit

Rail Balticu kogumaksumus võib ulatuda 5 miljardi euroni, ütles RB Raili juht Baiba Rubesa pressikonverentsil.

Kuna projekti mõõtmed muutuvad selgemaks, on saanud selgeks, et kogukulu saab olema algsest hinnangust suurem, rääkis ta. Veel maikuus hinnati projekti maksumuseks 3,68 miljardit eurot.

Eesti trass võidakse kinnitada märtsis või aprillis

Indrek Orav rääkis pressikonverentsil, et Eestis on Rail Balticu trassi kulgemine enam-vähem paigas.

"See ei ole veel ametlikult kinnitatud, kuid seda võidakse teha järgmise aasta märtsis või aprillis," ütles Orav.

Orav lisas, et hiljem on võimalik teha trassi koridori vajadusel väikeseid parandusi. "Kuid sel juhul me ei räägi enam kilomeetritest, vaid mõnest või kümnest meetrist," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised