Uue seadusega hakkavad korteriühistud automaatselt tekkima ({{commentsTotal}})

Koduostuks kinnisvaralaenu võttes võib hindamisakti koostada nüüdsest üksnes kutseline hindaja.
Koduostuks kinnisvaralaenu võttes võib hindamisakti koostada nüüdsest üksnes kutseline hindaja. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

2018. aastast hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kaovad korteriomanike ühisus ja mitme kortermaja peale rajatud ühistu.

Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama hoone korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab hoone aadress koos täiendiga „korteriühistu“.

Näiteks kui aadressil Linnupesa 10 asuks ilma ühistuta kortermaja, moodustuks automaatselt Linnupesa 10 korteriühistu.

Siiski ei määrata automaatselt moodustatud korteriühistutele juhatuse liikmeid - need peavad korteriomanikud endi seast ikka ise valima.

Sellistes kortermajades, kus siiani tegutses korteriomanike ühisus, millele oli määratud valitseja, jätkab valitseja esialgu tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta juhatuse liikmeks, kui aga juriidiline (mõni haldusfirma), siis korteriühistu valitsejaks ning see tegutseb juhatuse asemel. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus. Niisugune lahendus peaks sobima sellistele ühistutele, mille liikmed ei soovi ise majahaldamisega tegelda.

Seaduse jõustumisel automaatselt moodustunud korteriühistul ei ole esialgu põhikirja, mis pole ka nõutud - võimalik on jätkata tegutsemist ka ilma, kui see korteriomanikele endile sobib.

Mitme hoonega ühistud tegutsegu kohe

Kui korteriühistu on moodustatud mitme maja peale kokku, toob uus seadus kaasa suurema muutuse.

Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata, kuid see tuleks ära otsustada ja registripidajale esitada juba tänavuse aasta jooksul.

Otsuse poolt peab olema korteriomanike enamus ja otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui seda ei tehta, siis loetakse senine ühistu lõpetatuks ja igale selle ühistu alla kuulunud kortermajale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril automaatselt uus korteriühistu.

Senised ühistud jätkavad vanaviisi

Olemasolevaid ühe maja peale rajatud korteriühistuid seadusemuudatus ei puuduta: ühistu põhikirja muutma ei pea, samuti ei pea muutma nende ühistute nimesid, mis ei sisalda aadressi.

Samas soovitab justiitsministeerium ühistutel oma põhikirjad siiski üle vaadata, sest need võivad sisaldada sätteid, mis ei vasta kehtivatele seadustele. Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle või nähakse ette võimalust korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Tegelikult kaasneb korteriühistu liikmeks saamine automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult korteri võõrandamisel.

Uus seadus ei puuduta kaasomandis olevaid kinnistuid, ridaelamubokse ja garaažiühistuid. Iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi, millel puudub kaasomandi osa. Garaažid kuuluvad hooneühistute alla. Kasutuskorra alusel kaasomandis olevate kinnisasjade omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Väikesed kortermajad erandiks

Eraldi reeglid kehtivad siiski väikestele, kuni kümne korteriga majadele. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korterite arvust, on kuni kümne korteriga majas ühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata: sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused kehtivad kõigile väikesete majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne uue seaduse jõustumist korteriühistu asutanud või mitte.

Ühistu lõppeb vaid "surma" korral

Kui praegu võib korteriühistu maksejõuetuse korral kuulutada välja pankroti, siis uue seaduse järgi kaasneb pankroti väljakuulutamiga koheselt ka ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamisega on võimalik ainult siis, kui kaovad ka korterid, näiteks kui on tegemist tühja, ilma korteriomaniketa majaga või lagunenud majaga. Sellisel juhul jääb alles ainult kaasomandi vorm, kus korteriomanikest saavad kinnisasja kaasomanikud.

Esiteks ei puuduta KrtS kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: