Uue seadusega hakkavad korteriühistud automaatselt tekkima ({{commentsTotal}})

Koduostuks kinnisvaralaenu võttes võib hindamisakti koostada nüüdsest üksnes kutseline hindaja. Autor: Siim Lõvi /ERR

2018. aastast hakkab kehtima korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa kortermajades automaatse ühistu moodustumise, kui seda seni veel pole. Ära kaovad korteriomanike ühisus ja mitme kortermaja peale rajatud ühistu.

Kõigis nendes majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole, luuakse automaatselt korteriühistu. See tähendab, et korteriühistute registri pidaja avab registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seotud kinnistusraamatus sama hoone korteriomanditega. Sellise korteriühistu nimeks saab hoone aadress koos täiendiga „korteriühistu“.

Näiteks kui aadressil Linnupesa 10 asuks ilma ühistuta kortermaja, moodustuks automaatselt Linnupesa 10 korteriühistu.

Siiski ei määrata automaatselt moodustatud korteriühistutele juhatuse liikmeid - need peavad korteriomanikud endi seast ikka ise valima.

Sellistes kortermajades, kus siiani tegutses korteriomanike ühisus, millele oli määratud valitseja, jätkab valitseja esialgu tegevust. Kui valitseja on füüsiline isik, loetakse ta juhatuse liikmeks, kui aga juriidiline (mõni haldusfirma), siis korteriühistu valitsejaks ning see tegutseb juhatuse asemel. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus. Niisugune lahendus peaks sobima sellistele ühistutele, mille liikmed ei soovi ise majahaldamisega tegelda.

Seaduse jõustumisel automaatselt moodustunud korteriühistul ei ole esialgu põhikirja, mis pole ka nõutud - võimalik on jätkata tegutsemist ka ilma, kui see korteriomanikele endile sobib.

Mitme hoonega ühistud tegutsegu kohe

Kui korteriühistu on moodustatud mitme maja peale kokku, toob uus seadus kaasa suurema muutuse.

Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata, kuid see tuleks ära otsustada ja registripidajale esitada juba tänavuse aasta jooksul.

Otsuse poolt peab olema korteriomanike enamus ja otsuse protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Kui seda ei tehta, siis loetakse senine ühistu lõpetatuks ja igale selle ühistu alla kuulunud kortermajale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril automaatselt uus korteriühistu.

Senised ühistud jätkavad vanaviisi

Olemasolevaid ühe maja peale rajatud korteriühistuid seadusemuudatus ei puuduta: ühistu põhikirja muutma ei pea, samuti ei pea muutma nende ühistute nimesid, mis ei sisalda aadressi.

Samas soovitab justiitsministeerium ühistutel oma põhikirjad siiski üle vaadata, sest need võivad sisaldada sätteid, mis ei vasta kehtivatele seadustele. Näiteks on mitmetes põhikirjades sätted selle kohta, kuidas juhatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle või nähakse ette võimalust korteriomanik korteriühistu liikmete hulgast juhatuse või üldkoosoleku otsusega välja arvata. Tegelikult kaasneb korteriühistu liikmeks saamine automaatselt korteriomanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda ainult korteri võõrandamisel.

Uus seadus ei puuduta kaasomandis olevaid kinnistuid, ridaelamubokse ja garaažiühistuid. Iga ridaelamuboks on eraldi kinnisasi, millel puudub kaasomandi osa. Garaažid kuuluvad hooneühistute alla. Kasutuskorra alusel kaasomandis olevate kinnisasjade omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Väikesed kortermajad erandiks

Eraldi reeglid kehtivad siiski väikestele, kuni kümne korteriga majadele. Kuigi korteriühistu tekib sõltumata korterite arvust, on kuni kümne korteriga majas ühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata: sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet. Need võimalused kehtivad kõigile väikesete majade korteriomanikele sõltumata sellest, kas nad olid enne uue seaduse jõustumist korteriühistu asutanud või mitte.

Ühistu lõppeb vaid "surma" korral

Kui praegu võib korteriühistu maksejõuetuse korral kuulutada välja pankroti, siis uue seaduse järgi kaasneb pankroti väljakuulutamiga koheselt ka ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamisega on võimalik ainult siis, kui kaovad ka korterid, näiteks kui on tegemist tühja, ilma korteriomaniketa majaga või lagunenud majaga. Sellisel juhul jääb alles ainult kaasomandi vorm, kus korteriomanikest saavad kinnisasja kaasomanikud.

Esiteks ei puuduta KrtS kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui on sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kindlat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asjaõigusseadus.

Toimetaja: Merilin Pärli



Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.