Colombia rahuleppe tagasilükkamine tekitab peavalu ka Nobeli rahupreemia komiteele ({{commentsTotal}})

Alfred Nobeli skulptuur. Autor: AFP/Scanpix

Colombias pühapäeval toimunud referendum, mille tulemusena lükkasid valijad napilt tagasi valitsuse ja FARC-i vahel sõlmitud rahuleppe, pakub väidetavalt palju mõtteainet ka Nobeli rahupreemia komiteele, sest üks tugev kandidaat on paratamatult konkurentsist väljas.

Tegemist oli üllatava tulemusega, sest arvamusküsitlused olid näidanud, et lepe kiidetakse ülekaalukalt heaks. Leppe vastu hääletas aga 50,23 ja poolt oli 49,76 protsenti valijatest, vahendas The Local.

Rahulepe oleks lõpetanud 52 aastat kestnud sõja riigi ja vasakpoolse sissirühmituse Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) vahel ning seega peeti leppega seotud inimesi - president Juan Manuel Santost ja FARC-i juhti Rodrigo Londoñot alias Timoleón Jiménezit üsnagi tugevateks Nobeli rahupreemia kandidaatideks.

"Sellises kontekstis ei saa Clombia rahuleppe ega ükski sellega seotud isik olla kandidaadiks käesoleva aasta Nobeli rahupreemiale," kommenteeris Oslo Rahu-uuringute Instituudi (PRIO) juht Kristian Berg Harpviken. "Ma arvan, et see on lihtsalt tõenäoliste saajate nimekirjast välja arvatud," lisas ta ja selgitas, et rahupreemia andmist Colombiale ja FARC-ile võidaks tõlgendada ka kui Colombia rahva demokraatlikult väljendatud sesukoha eiramist ning seda ei taheta mingil juhul teha.

Seega juhul, kui komitee oli juba otsustanud anda rahupreemia Colombia rahuleppe eest, tuleb nüüd paari päevaga "asenduslaureaat" leida. Samas osa eksperte on veendunud, et arvestades Colombia rahuleppe ebakindlat olukorda, oli komiteel kindlasti ka mingi "plaan B". Milline see aga võiks olla, ei julge aga keegi praegu prognoosida.

Varem on meedias võimalike Nobeli rahupreemia laureaatidena välja käidud näiteks Venemaa inimõiguslane Svetlana Gannuškina, Iraani tuumaleppe läbirääkimisi vedanud Ernest Moniz ja Ali Akbar Salehi ning Süürias tegutsev vabatahlik tsiviilkaitseorganisatsioon Valged Kiivrid.

Kokku on käesolevaks aastaks esitatud rahupreemiale 376 kandidaati.

Nobeli rahupreemia saaja(d) tehakse teatavaks 7. oktoobril ehk käesoleva nädala reedel. Erinevalt teistest Nobeli preemiatest, mis antakse üle Stockholmis, antakse rahupreemia üle Oslos. Preemia saaja otsustab Norra parlamendi valitud komitee.

Põhjus, miks rahupreemia otsus tehakse Norras, on tingitud sellest, et Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Sellise sammuga tahtis Nobel omal ajal tagada, et rahupreemia andmine poleks sõltuvuses riikide välispoliitikast.

Toimetaja: Laur Viirand



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.