Putin nimetas Rosatomi juhi Kremli sisepoliitikastrateegiks ({{commentsTotal}})

{{1475666960000 | amCalendar}}
Vladimir Putin ja Sergei Kirijenko 12. septembril Kremlis.
Vladimir Putin ja Sergei Kirijenko 12. septembril Kremlis. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin nimetas kolmapäeval riikliku tuumaagentuuri juhi Kremli personaliülema astetäitjaks sisepoliitika alal.

Rosatomi senisest juhist Sergei Kirijenkost saab sisepoliitikastrateeg, kelle ülesanne on poliitiliste eesmärkide formuleerimine.

Kirijenko vahetab välja seni selles ametis olnud Vjatšeslav Volodini, kellest sai uue riigiduuma esimees.

Volodinit peetakse üheks Putini mõjuvõimsamatest ametnikest.

Kirijenko sai tuntuks 1998. aastal, kui toonane president Boriss Jeltsini ta oma eelviimasel ametiaastal 35-aastasena Viktor Tšernomõrdini asemele peaministriks nimetas. Varem oli ta olnud energeetikaminister.

Venemaa kõigi aegade noorim peaminister kaotas aga finantskriisi tõttu koha juba neli kuud hiljem 1998. augustis.

Seejärel juhtis ta vabaturureforme pooldavat liberaalset erakonda Paremjõudude Liit ja oli lühikest aega riigiduumas. Pärast seda töötas ta presidendi saadikuna Volga föderaalringkonnas ja juhatas riiklikku keemiadesarmeerimise töörühma. Rosatomi juhiks sai Kirijenko 2005. aastal.

Nüüd naaseb 54-aastane Kirijenko pärast 11-aastast vaheaega taas poliitilisele areenile.

"Poliitilise tausta tõttu peetakse Kirijenkot suhteliselt liberaalseks, aga viimasel ajal on ta riigiteenistuja ja riikliku korporatsiooni juhina töötanud riigi heaks," ütles Kremlile lähedane allikas ärihelehele Vedomosti.

"Praegu on Putini esimesest ametiajast pärit inimesi valitsusametkondades üha harvemini näha ja Jeltsini-aegsed inimesed on tõeline haruldus," kirjutas ärileht Kommersant, tõstes esile Kirijenko pika karjääri.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: