Kuninganna Margrethe II sõnul ei saa Taanit pidada multikultuurseks maaks ({{commentsTotal}})

Taani kuninganna Margrethe II 2. oktoobril Wittenbergis. Autor: AFP/Scanpix

Taanis arutatakse taas selle üle, keda saab pidada taanlaseks, ning teemal võttis sõna ka kuninganna Margrethe II.

Kuninganna ütles Saksa nädalalehele Der Spiegel antud intervjuus, et tema esindab kõiki inimesi, kes on Taani kodanikud, samas oma kodumaad ta multikultuurseks riigiks nimetada ei soovinud, vahendas the Local.

Margrethe II rääkis Saksa väljaandega eelkõige seoses sellega, et ta osales Wittenbergi linnusekiriku remondijärgsel taasavamisel. Tegemist on kirikuga, mille uksele naelutas Martin Luther 1517. aasta 31. oktoobril oma 95 teesi. Ajaloolased on seda sündmust nimetanud ka reformatsiooni alguse kuupäevaks.

Intervjuu käigus küsiti Margrethelt ka Norra kuninga Harald V septembri alguses peetud kõne kohta ja kas tal on sarnased seisukohad ka Taani puhul. Norra kuninga tolerantsusele kutsuv kõne pälvis nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias palju vastukaja.

"Norrakad tulevad riigi põhjaosast, keskelt, lõunaosast ja kõigist muudest regioonidest. Norrakad on immigrandid Afganistanist, Pakistanist, Poolast, Rootsist, Somaaliast ja Süüriast," selgitas kuningas Harald. "Norrakad usuvad Jumalasse, Allahisse, nad usuvad kõike ja mitte midagi."

Saksa väljaanne soovis teada, kas kuninganna Margrethe omab sarnaseid seisukohta ka Taani puhul.

"Ma ei ütleks, et me oleme multikultuurne maa, kuid inimesi, kellel on erinevad juured, taust ja usutunnistus, elab siin praegu rohkem kui 30 aastat tagasi," vastas kuninganna.

"See käib ka religioonide kohta. Põhiseaduse kohaselt olen ma Taani kuningannana seotud luterlusega, kuid see ei välista teise usutunnistusega inimesi. Vastupidi, ma usun, et asjaolu, et ma olen religioosne inimene, toob mind lähemale igaühele, kellel on erinev usutunnistus. Pealegi, ma esindan kõiki inimesi, kes on Taani riigi kodanikud," selgitas ta.

Järjekordne diskussioon taanlase definitsiooni teemal sai hoo sisse, kui immigratsioonikriitilise Taani Rahvapartei poliitik Martin Henriksen keeldus ütlemast, kas üks telesaates osalenud 18-aastane noormees, kes on sündinud Taanis, käinud riiklikus koolis ning räägib taani keelt, on taanlane või mitte.

Henriksen sõnas, et ta ei saa öelda, kas Jens Philip Yazsani, kelle ema on taanlanna ja isa iraanlane, on taanlane, sest "ta ei tunne teda".

Toimetaja: Laur Viirand



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.