Kuninganna Margrethe II sõnul ei saa Taanit pidada multikultuurseks maaks ({{commentsTotal}})

Taani kuninganna Margrethe II 2. oktoobril Wittenbergis.
Taani kuninganna Margrethe II 2. oktoobril Wittenbergis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Taanis arutatakse taas selle üle, keda saab pidada taanlaseks, ning teemal võttis sõna ka kuninganna Margrethe II.

Kuninganna ütles Saksa nädalalehele Der Spiegel antud intervjuus, et tema esindab kõiki inimesi, kes on Taani kodanikud, samas oma kodumaad ta multikultuurseks riigiks nimetada ei soovinud, vahendas the Local.

Margrethe II rääkis Saksa väljaandega eelkõige seoses sellega, et ta osales Wittenbergi linnusekiriku remondijärgsel taasavamisel. Tegemist on kirikuga, mille uksele naelutas Martin Luther 1517. aasta 31. oktoobril oma 95 teesi. Ajaloolased on seda sündmust nimetanud ka reformatsiooni alguse kuupäevaks.

Intervjuu käigus küsiti Margrethelt ka Norra kuninga Harald V septembri alguses peetud kõne kohta ja kas tal on sarnased seisukohad ka Taani puhul. Norra kuninga tolerantsusele kutsuv kõne pälvis nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias palju vastukaja.

"Norrakad tulevad riigi põhjaosast, keskelt, lõunaosast ja kõigist muudest regioonidest. Norrakad on immigrandid Afganistanist, Pakistanist, Poolast, Rootsist, Somaaliast ja Süüriast," selgitas kuningas Harald. "Norrakad usuvad Jumalasse, Allahisse, nad usuvad kõike ja mitte midagi."

Saksa väljaanne soovis teada, kas kuninganna Margrethe omab sarnaseid seisukohta ka Taani puhul.

"Ma ei ütleks, et me oleme multikultuurne maa, kuid inimesi, kellel on erinevad juured, taust ja usutunnistus, elab siin praegu rohkem kui 30 aastat tagasi," vastas kuninganna.

"See käib ka religioonide kohta. Põhiseaduse kohaselt olen ma Taani kuningannana seotud luterlusega, kuid see ei välista teise usutunnistusega inimesi. Vastupidi, ma usun, et asjaolu, et ma olen religioosne inimene, toob mind lähemale igaühele, kellel on erinev usutunnistus. Pealegi, ma esindan kõiki inimesi, kes on Taani riigi kodanikud," selgitas ta.

Järjekordne diskussioon taanlase definitsiooni teemal sai hoo sisse, kui immigratsioonikriitilise Taani Rahvapartei poliitik Martin Henriksen keeldus ütlemast, kas üks telesaates osalenud 18-aastane noormees, kes on sündinud Taanis, käinud riiklikus koolis ning räägib taani keelt, on taanlane või mitte.

Henriksen sõnas, et ta ei saa öelda, kas Jens Philip Yazsani, kelle ema on taanlanna ja isa iraanlane, on taanlane, sest "ta ei tunne teda".

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: