EKI: ettevõtjate suurimaks mureks on maksud ja tööjõu kvalifikatsioon ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et Eesti ettevõtluskeskkond vaevleb jätkuvalt investeeringute puuduses ning paigal tammuvad käibed ei jõua möödarallivatele palkadele järele. Kui tavapäraselt näevad ettevõtjad murekohana tööjõu madalat kvalifikatsiooni, siis nüüd sellele lisandunud veel üks: maksude kõrge tase.

Valitsuse maksupoliitika on viinud selleni, et ettevõtjatele on maksude kõrge tase tõusnud uueks ja kõige olulisemaks probleemiks. Sellele sekundeerib juba harjumuspärane mure: inimeste kvalifikatsioon on madal.

Sellele vaatamata jätkub palkade kiire kasv, sest ka neid, soovitust madalama kvalifikatsiooniga töötajaid on vähe ning kõigile ei jagu. Ettevõtetel oleks vaja teha investeeringuid, et tõsta lisandväärtust ja kasvatada sellega käivet, ent kogu raha läheb palkade peale ära ning madala kvalifikatsiooniga jõudlus ei parane ka. Sellest johtuvalt on ka innovatsioonitase madal. Surnud ring.

Tõepoolest, palgad on tõusnud stabiilselt igal aastal alates 2009. aasta krahhist, ent tänavu hoogustunud.

"Toode ise võib olla konkurentsivõimeline, ent liiga kallis või ei osata seda müüa," piltlikustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Viljar Lubi. "Tuleks optimeerida ettevõtte kulubaasi, teha toode odavamaks. Peame soosima inimeste asendamist masinatega," nägi Lubi lahendust.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing kinnitab: ettevõtete tööjõukulud on läinud üles ning kasum langenud, käive ei kasva. "Selg on vastu seina," kirjeldas ta ettevõtjate olukorda. "Käive ja efektiivsus tuleb kasvama saada. Ootus investeeringute kasvuks on olnud juba tükk aega suur, aga küll ta lõpuks tuleb, siin ei jää muud üle," on Josing optimistlik.

Põllumehi tabas täiuslik torm

Kõige raskem on aasta olnud põllumeestele, kuivõrd vastu põrandat on hinnad käinud korraga nii piimal, lihal, teraviljal kui ka munadel. "Eesti põllumajandussektor läbis täiusliku tormi," võttis Josing kokku.

Ta selgitas, et põllumajanduses on raskusi tavaliselt ühes sektoris korraga ning teise arvelt saab seda siis kompenseerida, kuid sedakorda on kõik põllumajanadusharud käpuli. Siiski näitavad maailmaturul paranemismärke nii piim kui liha, ehkki seakatku tõttu jääb Eesti veel tükiks ajaks hinnablokaadi. Et aga möödunud aasta oli teraviljale hea, on tänavused maailmaturuhinnad ülepakkumise tõttu languses.

Eratarbija kosub

Samas tunneb ühiskond end kvartal kvartalilt üha kindlamalt, iseäranis optimistlikud on eratarbijad. Arusaadav ka, kui palgad muudkui kasvavad, aga ostukorvi hind on 2012. aasta tasemel. Siiski on jätkuvalt palju neid inimesi, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku ega suuda midagi kõrvale panna, et puhvrit koguda. Pea pooled (47 protsenti) Eesti elanikud elavad just sedasi peost suhu, suutmata midagi koguda. Kuus protsenti elab aga säästudest või laenudest. Pisut alla poole elanikkonnast (47 protsenti) suudab raha ka koguda.

Soomes on kogujaid viiendiku võrra rohkem - siit tulebki välja ühiskondade üldine tasemevahe. "Sellepärast me reageerime ka igasugustele hinnatõusudele nii valuliselt," tõi Josing näiteks.

Kuivõrd aga rahakogujaid on siiski rohkem kui varem, on see kaasa aidanud tarbijate üldisele kindlustunde kasvule.

"Teine poolaasta võiks tulla parem kui see õnnetu esimene poolaasta oli," usub ka Josing.

Naabritel läheb hästi

Eesti olukorra paranemisele aitab kindlasti kaasa ka naabrite hea käekäik. Tõusu on teinud Soome majandus, mis annab tööd ja leiba ka paljudele Eesti peredele.

"Soome on jalad põhja saanud," kinnitas Josing ja selgitas, et Soome valitsuse sammud on andnud ettevõtjatele kindlust investeerida. Põhjanaabrite laevaehitajad on saanud suuri hankeid, jätkub elanikkonna koondumine Helsingi ümbrusesse, mistap on käimas ka vilgas ehitustegevus.

Tugeva tõusu on teinud ka Leedu majandus, ka Lätil läheb hästi ning Venemaa majanduseski on lehvimas varasemast märksa positiivsemad meeleolud.



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: