Maksuspetsialistid peavad ettevõtluskonto mõju minimaalseks ({{commentsTotal}})

Väikeettevõtja toodang.
Väikeettevõtja toodang. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis leiab, et rahandusministeeriumi ettepanek luua väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskonto on eelkõige suunatud eliidile ja ettevõtlikkuse kasvu ei too, maksuameti endise juhi ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul mõjutaks see samuti vaid väga väikest osa ettevõtjaist.

Rahandusminister Sven Sesteri tutvustatud plaan näeb ette, et füüsiline isik saaks pakkuda oma teenuseid või kaupa nii, et poleks vaja mingisugust arvepidamist. Raha kantaks ettevõtluskontole, kust osa läheks teenusepakkujale ja teine osa maksuametile ning nii jääks ära palju bürokraatiat.

Lasse Lehis ütles ERRi portaalile, et tal ei ole selle plaani kohta rohkem infot kui tänases Postimehes kirjas, kuid sellisel kujul on see eelkõige suunatud Eesti ühiskonna nii-öelda helgemale osale.

"Näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata omale koduabilise või maksta mõnele tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, siis võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on „mustalt“ maksnud. Ametlikult maksmiseks tuleb aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta," rääkis ta.

"Kui on palju pisikesi „otsi“, näiteks sõidud Uberi taksoga, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ning riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike," lisas Lehis.

Tema hinnangul võib maksumuudatus mõjutada mingil määral ka praegu täiesti mitteametlikult tegutsevaid ettevõtjaid, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikses mahus töid teevad - müüvad näiteks käsitööesemeid või kokakunstisaavutusi.

"Eelkõige siis, kui oma tooteid pakutakse avalikult ja seetõttu on oht maksuametile vahele jääda, võib uus korda olla pääsetee, kuidas oma tegevus seadustada ilma suurema bürokraatiata," märkis maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Ta lisas, et majandusbuumi ega ettevõtluskasvu muudatusest oodata ei maksa, tegemist on pigem teatud grupi inimeste jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut. Küll aga võib uus kord mõjutada osa praegu füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud inimesi, kellel on kulusid alla poole käibest - sellisel juhul on madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta neile kasulikum kui praegune maksustamine.

"Palju sõltub muidugi üksikasjadest, mida me praegu veel ei tea, samuti sellest, kas inimene tegeleb ettevõtlusega töö kõrvalt või on see tema ainus sissetulek. Praegune ettepanek on pigem suunatud juhutööde tegijatele ning seda polekski ehk õige ettevõtluse toetamise meetmeks nimetada," nentis Lehis.

Sõerd: ettevõtluskonto mõjutaks väga väikest osa ettevõtjaist

Aivar Sõerd leiab, et rahandusministeeriumi idee mõjutab majandust minimaalselt.

"Kõige suurem probleem on see, et selle maksukonto puhul ei teki ettevõtjal võimalust kulusid maha arvata," märkis Sõerd, lisades, et teenust osutades või kaupa tootes tekivad ju ettevõttel kulud. Kuigi seda kompenseerib madalam maksumäär, on Sõerdi sõnul küsitav, kuidas hakkab käima sotsiaalmaksuarvestus - sõltub ju tasutud sotsiaalmaksu summast ka pension. "Seal on hästi palju lahtisi detaile, mida pole teada," tõdes ta.

Sõerdi arvates aitaks mikroettevõtete bürokraatiat lihtsustada hoopis käibemaksu piirmäära tõstmine 40 000 euroni, mida puudutav eelnõu on riigikogu menetluses ja esimene lugemine on läbitud. Ainuke probleem on tema hinnangul, et see jõustub alles aastal 2018.

Ettevõtluskonto käibe piirmääraks plaanitakse 25 000 eurot aastas ja see ei hõlma Sõerdi sõnul isegi neid ettevõtjaid, kes jäävad tulevikus alla käibemaksukohustuse piiri. "Seal oli veel piirang, et teenust osutada või kaupa pakkuda võib ainult füüsilisele isikule. See ring, keda see süsteem hõlmab, jääb hästi väikseks," lausus rahanduskomisjoni liige.

Sõerd märkis, et tema isikliku arvamuse kohaselt pole füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel mõtet ja tõsise ettevõtlussoovi puhul on sobivaim vorm osaühing. Ettevõtluskonto võiks aga FIEde elu lihtsustada, möönis ta.

"Riigikogus pole ka veel kontseptsiooni tutvustatud, hästi palju sõltub seal detailidest. Selge, et see saab hõlmama hästi väikest osa ettevõtjatest, suurem osa tõsisematest ettevõtjatest jääb ikkagi tegutsema osaühingu vormis," nentis maksuasjatundja.

Ta lisas, et kui rahandusminister rahanduskomisjonis eelseisval perioodil riigikogule saadetavaid eelnõusid tutvustas, siis ettevõtluskonto-ideed nende seas ei olnud. Seega on kogu teema alles kontseptsioonijärgus.

Tingas: riik pakub präänikut, aga ilmselt järgneb sellele ka piits

Ernst & Young Balticu partner, maksuekspert Ranno Tingas märkis, et ettepanek on mõistlik, kuni see on maksumaksjale vabatahtlik valik.

"Võiks vaid küsida, et miks on sellega oodatud aastaid, sest ammu oli selge, et 100 krooni või 100 euro maksmisel ühelt inimeselt teisele ei jõua need summad sageli maksudeklaratsioonile. Nüüd pakub riik siis „präänikut“ aga ilmselt järgneb sellele ka „piits“," tõdes ta.

Tingase sõnul kahtleb ta, et ettevõtluskonto oluliselt ettevõtlust kasvataks, sest ettevõtlikkuseks on vaja julgust ja pealehakkamist ning kel need omadused on olemas, on kindlasti juba ettevõtluseks viisi leidnud.

"Pigem võiks ettevõtluskonto aidata teenida lisatulu korrektselt ja mugavalt ilma, et seda peaks tegema läbi äriühingu," sõnas ta. "Kui riik muudab maksuarvestuse oluliselt lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks ning samal ajal vähendab ka maksukoormust, siis võib eeldada, et suurem hulk inimesi soovib käituda seadusekuulekalt".

Kindlasti on olemas ka ettevõtluskonto väärkasutamise võimalused, aga kuni ideed pole konkreetsemalt formuleeritud, on neid riske Tingase sõnul keeruline hinnata.

"Kuna ettevõtluskonto kasutamine on lubatud füüsiliste isikute vahel teenuste eest tehtud maksete puhul ja juriidilisele isikule müüdud kaupade puhul, siis teoreetiliselt äriühingus töötamise asemel seda kasutada ei saaks. Samas võib tekkida olukordi, kus töötajad palkab äriühingu asemel äriühingu omanik füüsilise isikuna või tööaja asemel hakkab töötajalt ostma kaupu. Kui sellisel juhul väheneb tööjõumaksude suurus mitmekordselt, siis on motivatsioon väärkasutamiseks olemas," tõi ta välja.



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: