Maksuspetsialistid peavad ettevõtluskonto mõju minimaalseks ({{commentsTotal}})

Asjatundjate hinnangul saaksid näiteks väikses koguses käsitööd müüvad inimesed oma tegevuse ettevõtluskonto kaudu ilma suurema bürokraatiata seadustada.
Asjatundjate hinnangul saaksid näiteks väikses koguses käsitööd müüvad inimesed oma tegevuse ettevõtluskonto kaudu ilma suurema bürokraatiata seadustada. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis leiab, et rahandusministeeriumi ettepanek luua väikeettevõtluse ergutamiseks ettevõtluskonto on eelkõige suunatud eliidile ja ettevõtlikkuse kasvu ei too, maksuameti endise juhi ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul mõjutaks see samuti vaid väga väikest osa ettevõtjaist.

Rahandusminister Sven Sesteri tutvustatud plaan näeb ette, et füüsiline isik saaks pakkuda oma teenuseid või kaupa nii, et poleks vaja mingisugust arvepidamist. Raha kantaks ettevõtluskontole, kust osa läheks teenusepakkujale ja teine osa maksuametile ning nii jääks ära palju bürokraatiat.

Lasse Lehis ütles ERRi portaalile, et tal ei ole selle plaani kohta rohkem infot kui tänases Postimehes kirjas, kuid sellisel kujul on see eelkõige suunatud Eesti ühiskonna nii-öelda helgemale osale.

"Näiteks kui mõni poliitik või kõrge riigiametnik tahab palgata omale koduabilise või maksta mõnele tuttavale ehitustöö või sõiduteenuse eest, siis võib tema maine kõvasti kannatada, kui tuleb avalikuks, et ta on „mustalt“ maksnud. Ametlikult maksmiseks tuleb aga teenusepakkuja enne töö tegemist maksuametis registreerida, siis esitada maksudeklaratsioon ja inimene registrist maha võtta," rääkis ta.

"Kui on palju pisikesi „otsi“, näiteks sõidud Uberi taksoga, siis on see tegevus jube tüütu ja vaevaline ning riigil saadav või saamata jääv maksuraha selle kõrval imepisike," lisas Lehis.

Tema hinnangul võib maksumuudatus mõjutada mingil määral ka praegu täiesti mitteametlikult tegutsevaid ettevõtjaid, kes palgatöö või õpingute kõrvalt väikses mahus töid teevad - müüvad näiteks käsitööesemeid või kokakunstisaavutusi.

"Eelkõige siis, kui oma tooteid pakutakse avalikult ja seetõttu on oht maksuametile vahele jääda, võib uus korda olla pääsetee, kuidas oma tegevus seadustada ilma suurema bürokraatiata," märkis maksumaksjate liidu juhatuse liige.

Ta lisas, et majandusbuumi ega ettevõtluskasvu muudatusest oodata ei maksa, tegemist on pigem teatud grupi inimeste jaoks praktiliste probleemide lahendamisega, et soodustada naturaalmajandusest ametlikku majandusse ületulekut. Küll aga võib uus kord mõjutada osa praegu füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud inimesi, kellel on kulusid alla poole käibest - sellisel juhul on madalam maksumäär ilma kulude mahaarvamise õiguseta neile kasulikum kui praegune maksustamine.

"Palju sõltub muidugi üksikasjadest, mida me praegu veel ei tea, samuti sellest, kas inimene tegeleb ettevõtlusega töö kõrvalt või on see tema ainus sissetulek. Praegune ettepanek on pigem suunatud juhutööde tegijatele ning seda polekski ehk õige ettevõtluse toetamise meetmeks nimetada," nentis Lehis.

Sõerd: ettevõtluskonto mõjutaks väga väikest osa ettevõtjaist

Aivar Sõerd leiab, et rahandusministeeriumi idee mõjutab majandust minimaalselt.

"Kõige suurem probleem on see, et selle maksukonto puhul ei teki ettevõtjal võimalust kulusid maha arvata," märkis Sõerd, lisades, et teenust osutades või kaupa tootes tekivad ju ettevõttel kulud. Kuigi seda kompenseerib madalam maksumäär, on Sõerdi sõnul küsitav, kuidas hakkab käima sotsiaalmaksuarvestus - sõltub ju tasutud sotsiaalmaksu summast ka pension. "Seal on hästi palju lahtisi detaile, mida pole teada," tõdes ta.

Sõerdi arvates aitaks mikroettevõtete bürokraatiat lihtsustada hoopis käibemaksu piirmäära tõstmine 40 000 euroni, mida puudutav eelnõu on riigikogu menetluses ja esimene lugemine on läbitud. Ainuke probleem on tema hinnangul, et see jõustub alles aastal 2018.

Ettevõtluskonto käibe piirmääraks plaanitakse 25 000 eurot aastas ja see ei hõlma Sõerdi sõnul isegi neid ettevõtjaid, kes jäävad tulevikus alla käibemaksukohustuse piiri. "Seal oli veel piirang, et teenust osutada või kaupa pakkuda võib ainult füüsilisele isikule. See ring, keda see süsteem hõlmab, jääb hästi väikseks," lausus rahanduskomisjoni liige.

Sõerd märkis, et tema isikliku arvamuse kohaselt pole füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel mõtet ja tõsise ettevõtlussoovi puhul on sobivaim vorm osaühing. Ettevõtluskonto võiks aga FIEde elu lihtsustada, möönis ta.

"Riigikogus pole ka veel kontseptsiooni tutvustatud, hästi palju sõltub seal detailidest. Selge, et see saab hõlmama hästi väikest osa ettevõtjatest, suurem osa tõsisematest ettevõtjatest jääb ikkagi tegutsema osaühingu vormis," nentis maksuasjatundja.

Ta lisas, et kui rahandusminister rahanduskomisjonis eelseisval perioodil riigikogule saadetavaid eelnõusid tutvustas, siis ettevõtluskonto-ideed nende seas ei olnud. Seega on kogu teema alles kontseptsioonijärgus.

Tingas: riik pakub präänikut, aga ilmselt järgneb sellele ka piits

Ernst & Young Balticu partner, maksuekspert Ranno Tingas märkis, et ettepanek on mõistlik, kuni see on maksumaksjale vabatahtlik valik.

"Võiks vaid küsida, et miks on sellega oodatud aastaid, sest ammu oli selge, et 100 krooni või 100 euro maksmisel ühelt inimeselt teisele ei jõua need summad sageli maksudeklaratsioonile. Nüüd pakub riik siis „präänikut“ aga ilmselt järgneb sellele ka „piits“," tõdes ta.

Tingase sõnul kahtleb ta, et ettevõtluskonto oluliselt ettevõtlust kasvataks, sest ettevõtlikkuseks on vaja julgust ja pealehakkamist ning kel need omadused on olemas, on kindlasti juba ettevõtluseks viisi leidnud.

"Pigem võiks ettevõtluskonto aidata teenida lisatulu korrektselt ja mugavalt ilma, et seda peaks tegema läbi äriühingu," sõnas ta. "Kui riik muudab maksuarvestuse oluliselt lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks ning samal ajal vähendab ka maksukoormust, siis võib eeldada, et suurem hulk inimesi soovib käituda seadusekuulekalt".

Kindlasti on olemas ka ettevõtluskonto väärkasutamise võimalused, aga kuni ideed pole konkreetsemalt formuleeritud, on neid riske Tingase sõnul keeruline hinnata.

"Kuna ettevõtluskonto kasutamine on lubatud füüsiliste isikute vahel teenuste eest tehtud maksete puhul ja juriidilisele isikule müüdud kaupade puhul, siis teoreetiliselt äriühingus töötamise asemel seda kasutada ei saaks. Samas võib tekkida olukordi, kus töötajad palkab äriühingu asemel äriühingu omanik füüsilise isikuna või tööaja asemel hakkab töötajalt ostma kaupu. Kui sellisel juhul väheneb tööjõumaksude suurus mitmekordselt, siis on motivatsioon väärkasutamiseks olemas," tõi ta välja.



Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema