Rahandusministeerium tahab luua ettevõtluskonto ({{commentsTotal}})

Rahandusministeeriumis küpseb kava viia sisse niinimetatud ettevõtluskonto. Selle kaudu saaksid inimesed legaliseerida bürokraatia-vabalt väiketeenuste osutamisega saadud raha ning maksta selle pealt tavapärasest väiksemat maksu. Sihtgrupp, kes oleks sellisest kontost huvitatud, on ilmselt siiski suhteliselt väike.

Ettevõtluskonto oleks rahandusminister Sven Sesteri sõnul mõeldud füüsilistele isikutele, kes osutavad teenust või müüvad kaupa teisele füüsilisele isikule või ka müüvad kaupu juriidilisele isikule.

"Inimesel, kes pakub väiksemas mahus oma teenuseid kuni 25 000 euroni aastas, oleks praktiliselt bürokraatiavaba - ühtegi aruandlust maksuametile ega äriregistile ei oleks - oleks tunduvalt soodsam maksukeskkond ca 20% oleks tema nii öelda maks, mis sisaldab endast nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui kogumispensioni," rääkis Sester.

Sihtrühma alla mahuks näiteks sõidujagamisteenus, lastehoidmine, remonditegemine, koertejalutamine jne.

"Ma näen sihtrühmadena kasvõi tavatöötajaid, kes tahaksid kõrvaltegevusena teha mingit tööd," lisas ta.

"Aktuaalne kaamera" vestles täna mitme inimesega, kes teevad kodus sularaha eest näiteks juuksuri või maniküürija tööd. Keegi neist ei olnud huvitatud ettevõtluskonto avamisest ega ka kaamera ette tulemisest.

Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis arvas, et see sihtgrupp väga suur ei ole, sest suurem osa inimesi, kes käest katte mingite pisikeste teenuste eest maksab, vaevalt et on huvitatud sellest et nö põranda alt välja tulla ja hakata ametlikult makse maksma.

"Ma arvan, et sihtgrupp ongi need inimesed, kel mingi sisemine vajadus kas oma ühiskondliku positsiooni tõttu näiteks näidata, et ta on absoluutselt kõikidelt oma tuludelt maksud ära maksnud," sõnas Lehis.

Lehise sõnul võiks näiteks poliitikule tuua kaasa suuri pahandusi, kuid selgub, et ta on endale makse maksmata koduabilise palganud. Lehis hindab ettevõtluskonto ideed seepärast õigeks sammuks, millest küll olulist maksutulu loota ei maksa.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: