Pärnu lahest leiti signaalvähk ({{commentsTotal}})


Kalurid leidsid Pärnu lahe püünisest signaalvähi. Tegemist on võõrliigiga, mis pärineb Põhja-Ameerikast ning mis on meie põlisele jõevähile ohtlik. Samuti on signaalvähk üleeuroopalises keelatud liikide nimekirjas.

Signaalvähk sattus kalurite püünisesse möödunud nädalal pärast tugevamat tuult, kirjutab Pärnu Postimees.

"Kaldaäärsest mõrrast vaatasime, et on midagi imelikku ja ligemal uurimisel siis selgus, et see on vähk. Aga ta ei olnud nagu meie vähi moodi. Ta oli ilus suur, aga ta oli värviline. Siis viisime ta kaldale ja kaldal andsime teadlastele üle," ütles kalamees Urmas Margus "Aktuaalsele kaamerale".

Eesti veekogudest leiti signaalvähk esimest korda 2008. aastal. Pärnu lahes on see aga teine kord, kui kalurite püünisesse sattus signaalvähk. Esimene leid toimus 2014. aastal.

Tartu ülikooli Eesti mereinstrituudi ihtüoloog Heli Špilev ütles, et signaalvähk on nagu puuküürnik jõevähi suhtes. "Ta tuleb ja võtab ta elupaigad ära ja toob kaasa haiguse, mida kutsutakse vähikatkuks ja mis on jõevähile surmav," selgitas ta.

Sõrgade alumised küljed on signaalvähil intensiivselt punased. Samuti on signaalvähi sõrad jõevähi sõrgadest lühemad, laiemad ja paksemad. Špilev arvab, et signaalvähk sattus Pärnu lahte inimtegevuse tagajärjel.

" Signaalvähk ise levib nagu väga aeglaselt, et sellised jõulisemad levikud ja pikema maa taha on ikka läbi inimese toimunud," lisas Špilev veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: