Elektrilevi katsetab juhtmevaba võrguteenust ({{commentsTotal}})

Tuhanded suurtest keskustest kaugel asuvad majapidamised võivad tulevikus elektri saada päikesealajaamast, kinnitavad Elektrilevi juhid. Esimese võrguettevõtjana maailmas katsetab Elektrilevi tavapäraste liinide asemel juhtmevaba võrguteenust. Valgamaal Nihujärve talus tööd alustanud päikesejaam on üks neljast pilootprojektist, mis peaks kolme aasta jooksul näitama, kas ja kuidas uus tehnoloogia end õigustab.

Kui õhuliini ja alajaama uuendamine maksab 100 000 eurot, siis sellise päikeseelektrijaama hind on 40 000 eurot. Eesti on hajaasustusega riik, kus elektri tarbimine liinikilomeetri kohta on üks väiksemaid Euroopas - vaid 133 mWh aastas. Selline jaam õigustab end tavalise kodutarbija jaoks, kus elektriga ei köeta ja tarbimine pole suur.

"Kui räägime aastaringsest tarbimisest, nagu on siin, siis 2500 kWh võiks olla aastane tarbimismaht, mille juures võiks olla selle lahenduse rajamine tasuv. Aga sõltub ka, kus see majapidamine asub. Peaks olema tõesti metsa sees, üksiku pika liini lõpus," ütles Elektrilevi projektijuht Mart Moora.

Kui Nihujärve ja veel kolme juhtmevaba võrguühenduse pilootprojektid end õigustavad, võiks selliseid päikesejaamu Eestisse paigaldada palju.

"Kohe esimeses järgus näeme, et selliseid kohti võiks olla vähemalt 200. Aga näeme ka, et selline tehnoloogia areneb ja odavneb suure kiirusega. Kui hind langeb, siis tõuseb ka nende kohtade hulk, kuhu selliseid lahendusi teha võib. Arvan, et pole kaugel aeg, kui selline lahendus võiks sobida tuhandeile kui mitte rohkematele," märkis Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Võrguettevõtte jaoks on selline lahendus kogu maailmas uudne, kuid Eestis on juba sadakond majapidamist, kes ise, Elektrilevist sõltumata, päikesejaama abil endale elektrit toodavad.

Energogeni konsultant Rein Pinn tõi välja, et on kohad, kus Elektrilevi üldse elektrit ei paku - näiteks väikesaared. "Seal ongi võimalus ainult off-grid lahednusega elektrit saada või siis generaatoritega. Ja saams on ka uusi talusid ja majapdamisi, kus liinid lähevad nii pikaks ja liitumine nii kalliks, et pole mõtet seda liitumist teha," ütles Pinn.

Elektrilevi päikesejaamade paigaldamise eest tarbijailt lisaraha ei küsi, maksta tuleb tavapäraselt võrguteenuse eest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: