Riigikohtu esimees: haldusreformi kohtuotsusega venitamist ei tule ({{commentsTotal}})

Priit Pikamäe
Priit Pikamäe Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe sõnul on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil haldusreformi seaduse kohtuasjas otsuse langetamiseks aega neli kuud, kuid mingit otsusega venitamist kindlasti ei tule.

Pikamäe ütles usutluses Maalehele, et kohtu koosseis koguneb, hääletab ja seejärel asub koostama kohtulahendit.

"Ajalist tärminit ma ei julge välja öelda, see on raskelt ennustatav. Oleme täiesti teadlikud sellest vastutusest, mis meie õlule on pandud. Mingit sihilikku venitamist lahendi tegemisel kindlasti ei tule," kinnitas Pikamäe.

Tema sõnul on aga haldusreformi põhiseaduspärasuse üle käivas vaidluses oodata teist ringi siis, kui valitsus on teinud ära liitmisotsused.

"Suure tõenäosusega jätkub kohtuvaidlus pärast seda, kui valitsus on ära teinud otsuse teatud valdade sundliitmiseks. Siis võib arvata, et tuleb teine ring sundliitmise määruse peale. Seetõttu oli 4. oktoobri istungil arutelu all ka küsimus, milline on sundliitmise määruse vaidlustamiskord," selgitas Pikamäe.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaagis 4. oktoobril 26 omavalitsuse kaebusi, mille sisuks on haldusreformi seaduse osaline kehtetuks tunnistamine.

Riigikohtult on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ja haldusreformi seaduse sätete kehtetuks tunnistamist taotlenud Kõpu, Juuru, Tõstamaa, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kullamaa, Kõo, Käina, Leisi, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara, Ülenurme, Haaslava ja Karksi vallavolikogud ning Loksa linnavolikogu.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: