Andres Laiapea: presidendivalimiste valimiskogusse surumise asemel on lahendus otsevalimised ({{commentsTotal}})

Valimiskogu liikmed hääletasid teises voorus.
Valimiskogu liikmed hääletasid teises voorus. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

On hea, et riigikogulased lõpuks uue presidendi suutsid valida, aga kurb, kui nad nüüd mängureegleid muutma hakates kiirete ja lihtsate lahenduste teed lähevad. Need, kes toetavad muudatust, mille kohaselt president valitaks igal juhul valimiskogus ära, õõnestavad mitte üksnes uue presidendi jalgealust, vaid ründavad ühtlasi ka parlamentarismi, kirjutab Andres Laiapea.

Kui esmaspäeval presidendiks valitud Kersti Kaljulaid suudab poliitikute ja rahva silmis õigustada talle antud usaldust, siis on see tugevaim argument valimisseaduse muutmata jätmise poolt, sest on ilmselge, et ta osutus nüüd valituks just tänu hetkel kehtivale seadusele. Teistsuguste reeglite korral ei oleks tal olnud praegu mingit võimalust.

Täiesti mõistetav, et see keeruline protsess, mis viis küllaltki ootamatu tulemuseni, tekitas paljudes kodanikes nördimust ja kärsitust, millele odavat populaarsust haistvad populistid reageerisid kohe algatusega viia seadusesse kiiresti sisse lihtne muudatus, et valimiskogu teine voor lõpeks edaspidi igal juhul presidendi äravalimisega.

Kindlasti tunnevad paljud riigikogulased, et peavad tegema midagi, mis hoiaks tulevikus ära sarnased piinlikud olukorrad, kus nad muutuvad rahva naerualusteks. See on mõistetav.

Kuid seadustes muudatusi tehes tasub pidada meeles vanasõnu, mis annavad edasi põlvkondade jooksul kogunenud elukogemust: tark ei torma; seitse korda mõõda, üks kord lõika.

Keerulistele probleemidele ei ole lihtsaid lahendusi ja kiirustamine võib teha asju veelgi hullemaks.

Poliitiliste jõudude ühisosa ja konsensuse otsimise asemel toimuks kampaaniate käigus ühiskonna veelgi ulatuslikum killustamine.

Mõelgem hetkeks kainelt, mida populistide pakutav väike seadusemuudatus sisuliselt tähendaks ning milline oleks selle mõju järgmistele valimistele.

Kõigepealt seataks sellega kahtluse alla äsja valitud presidendi legitiimsus, andes mõista, et valimiskogus 42% häältest saanud Siim Kallas oleks täna legitiimsem president kui Kersti Kaljulaid, keda toetas 81 riigikogulast. Parlamendi nii suurt toetust ei ole pälvinud ükski varasem president.

Riigikogulased, kes seda muudatust toetavad, õõnestavad mitte üksnes uue presidendi jalgealust, vaid ründavad ühtlasi ka parlamentarismi, sest uue korra alusel läheks presidendi valimine edaspidi alati valimiskokku. Erakondadel oleks siis veelgi enam põhjust hoida kuni lõpuni kinni omaenda kandidaadist.

See tähendab, et poliitiliste jõudude ühisosa ja konsensuse otsimise asemel toimuks kampaaniate käigus ühiskonna veelgi ulatuslikum killustamine. See ei pruugi küll olla eesmärk, mida kõnealuse muudatuse pealepressijad silmas peavad, aga see oleks nende nõudmiste täitmise korral vältimatu, täiesti prognoositav tagajärg.

Nähtavasti ei ole nad ise veel lihtsalt nii kaugele ette mõelnud. Ei tahaks ju uskuda, et need mehed teadlikult Eestile halba soovivad.

Mida siis teha? Minu kui tavakodaniku arvates tuleks loomulikult valida aeglasem ja keerulisem tee – muuta põhiseadust, et minna üle presidendi otsevalimisele. Lihtsad ja kiired lahendused siin ei aita.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema