Andres Laiapea: presidendivalimiste valimiskogusse surumise asemel on lahendus otsevalimised ({{commentsTotal}})

Valimiskogu liikmed hääletasid teises voorus.
Valimiskogu liikmed hääletasid teises voorus. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

On hea, et riigikogulased lõpuks uue presidendi suutsid valida, aga kurb, kui nad nüüd mängureegleid muutma hakates kiirete ja lihtsate lahenduste teed lähevad. Need, kes toetavad muudatust, mille kohaselt president valitaks igal juhul valimiskogus ära, õõnestavad mitte üksnes uue presidendi jalgealust, vaid ründavad ühtlasi ka parlamentarismi, kirjutab Andres Laiapea.

Kui esmaspäeval presidendiks valitud Kersti Kaljulaid suudab poliitikute ja rahva silmis õigustada talle antud usaldust, siis on see tugevaim argument valimisseaduse muutmata jätmise poolt, sest on ilmselge, et ta osutus nüüd valituks just tänu hetkel kehtivale seadusele. Teistsuguste reeglite korral ei oleks tal olnud praegu mingit võimalust.

Täiesti mõistetav, et see keeruline protsess, mis viis küllaltki ootamatu tulemuseni, tekitas paljudes kodanikes nördimust ja kärsitust, millele odavat populaarsust haistvad populistid reageerisid kohe algatusega viia seadusesse kiiresti sisse lihtne muudatus, et valimiskogu teine voor lõpeks edaspidi igal juhul presidendi äravalimisega.

Kindlasti tunnevad paljud riigikogulased, et peavad tegema midagi, mis hoiaks tulevikus ära sarnased piinlikud olukorrad, kus nad muutuvad rahva naerualusteks. See on mõistetav.

Kuid seadustes muudatusi tehes tasub pidada meeles vanasõnu, mis annavad edasi põlvkondade jooksul kogunenud elukogemust: tark ei torma; seitse korda mõõda, üks kord lõika.

Keerulistele probleemidele ei ole lihtsaid lahendusi ja kiirustamine võib teha asju veelgi hullemaks.

Poliitiliste jõudude ühisosa ja konsensuse otsimise asemel toimuks kampaaniate käigus ühiskonna veelgi ulatuslikum killustamine.

Mõelgem hetkeks kainelt, mida populistide pakutav väike seadusemuudatus sisuliselt tähendaks ning milline oleks selle mõju järgmistele valimistele.

Kõigepealt seataks sellega kahtluse alla äsja valitud presidendi legitiimsus, andes mõista, et valimiskogus 42% häältest saanud Siim Kallas oleks täna legitiimsem president kui Kersti Kaljulaid, keda toetas 81 riigikogulast. Parlamendi nii suurt toetust ei ole pälvinud ükski varasem president.

Riigikogulased, kes seda muudatust toetavad, õõnestavad mitte üksnes uue presidendi jalgealust, vaid ründavad ühtlasi ka parlamentarismi, sest uue korra alusel läheks presidendi valimine edaspidi alati valimiskokku. Erakondadel oleks siis veelgi enam põhjust hoida kuni lõpuni kinni omaenda kandidaadist.

See tähendab, et poliitiliste jõudude ühisosa ja konsensuse otsimise asemel toimuks kampaaniate käigus ühiskonna veelgi ulatuslikum killustamine. See ei pruugi küll olla eesmärk, mida kõnealuse muudatuse pealepressijad silmas peavad, aga see oleks nende nõudmiste täitmise korral vältimatu, täiesti prognoositav tagajärg.

Nähtavasti ei ole nad ise veel lihtsalt nii kaugele ette mõelnud. Ei tahaks ju uskuda, et need mehed teadlikult Eestile halba soovivad.

Mida siis teha? Minu kui tavakodaniku arvates tuleks loomulikult valida aeglasem ja keerulisem tee – muuta põhiseadust, et minna üle presidendi otsevalimisele. Lihtsad ja kiired lahendused siin ei aita.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: