Eesti panuseks tööd alustavas EL-i piirivalveametis on 18 inimest ({{commentsTotal}})

{{1475749365000 | amCalendar}}

Euroopa Liit käivitas neljapäeval senisest märksa laiemate volitustega piirivalveameti, mille 1500-liikmelisse kiirreageerimisreservi panustab Eesti 18 inimesega.

Ameti formaalne käivitamine toimus neljapäeval Bulgaaria piiril Türgiga, kus peetud tseremoonial osalesid Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ning Euroopa Komisjoni siseküsimuste ja rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

"Täna on Euroopa piiride korralduses ajalooline päev, kuna nüüdsest on Euroopa Liidu ühe liikmesriigi välispiir kõikide liikmesriikide välispiir - nii legaalselt kui operatsionaalselt," ütles Avramopoulos pressiteate vahendusel.

Euroopa Liidu eesistujariigi Slovakkia peaminister Robert Fico lisas, et piirivalveameti loomisega luuakse EL-i välispiiridel uus reaalsus, mis aitab liikmesriikidel saada tagasi Schengeni tsooniga kaasnevaid hüvesid.

"Uus amet on tugevam ja paremini varustatud, et tegeleda rände- ja julgeolekuprobleemidega Euroopa välispiiridel. Tal on laiemad volitused, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda,“ selgitas Euroopa Piirivalveameti tegevdirektor Fabrice Leggeri.

Amet hakkab välispiiridel tegema stressiteste, et teha juba enne võimaliku kriisi tekkimist kindlaks puudujäägid ja nõrgad kohad, lisas Leggeri.

"Samuti on amet nüüd suuteline pakkuma operatiivtuge naabruskonnas asuvatele kolmandatele riikidele, kes paluvad abi oma piiril, ning jagama riiklike ametiasutuste ja Euroopa ametitega luureteavet piiriülese kuritegevuse kohta, toetades nõnda kriminaaluurimisi. Lisaks on ametil juhtiv roll Euroopa merepiiril, sest nüüd tuleb tal täita ka rannikuvalve ülesandeid,“ rääkis Leggeri pressiteate vahendusel.

Uute volituste raames on ameti rolli ja tegevusala kõvasti laiendatud. Ameti koosseisuliste töötajate arvu suurendatakse rohkem kui kaks korda ning ametile antakse võimalus hankida endale varustust ja kasutada seda kiireloomulistes piirioperatsioonides. Ameti käsutusse antakse vähemalt 1500 piirivalvurist koosnev kiirreageerimisreserv ja kiirreageerimise seadmete reserv. See tähendab, et enam ei teki olukorda, kus ametil jääb vajaka operatsioonideks vajalikust personalist või varustusest.

Euroopa Piirivalveamet tagab nüüd liidu piirihaldusstandardite rakendamise korrapäraste riskianalüüside ja kohustuslike haavatavuse hindamiste abil, teatas Euroopa Komisjon.

Ametil on senisest märksa tugevam mandaat, mille alusel ta võib lisaks riikide piirivalvetegevuse vaatlemisele ja koordinatsioonitegevustele vajadusel ka eriolukordades sekkuda piiri valvamisse kas liikmesriigi palvel või ka Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esinava nõukogu otsusel, kui liikmesriik ise ei ole suuuteline või ei soovi tegutseda.

Sekkumise vajadusel saabki amet kasutada kiirreageerimisreservi. Reservi võidakse saata osaliselt või täiskoosseisus appi näiteks siis, kui piiriületuspunktidesse hakkab kogunema põgenikke.

Laiendatud mandaadi põhjal hakkab amet tegelema ka nende migrantide tagasisaatmisega, kelle asüülitaotlusi ei ole rahuldatud või keda peetakse julgeolekuohuks.

Uus, senisest märksa laiemate volitustega piirivalveamet loodi Euroopa Liidu mõistes rekordiliselt lühikese ajaga, kui algatus selleks tuli Euroopa Komisjonilt alles 2015. aasta detsembris.

Samm demonstreerib EL-i harukordset üksmeelt püüetes leida ühine strateegia Euroopa suurima sõjajärgse rändekriisi lahendamiseks. Brüssel loodab, et piirivalve tõhustamisega ei suurene üksnes julgeolek, vaid paranevad ka Ida- ja Lääne-Euroopa riikide suhteid, mis jahenesid põgenikekriisi tõttu. Kaugemaks eesmärgiks on kaotada taas piirikontroll EL-i sees ja taastada Schengeni tsooni toimimine.

Euroopa piiri- ja rannikukaitse ameti eesmärgiks on tegeleda uue poliitilise reaalsusega, mille on tinginud nii Euroopa Liidu piiridest väljastpoolt lähtuv rändesurve kui ka ohud sisejulgeolekule, märkis Euroopa Komisjon oma pressimaterjalides.

Piirivalveameti reservi esialgseks suuruseks on 1500 inimest, millesse panustavad kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi. Suurima osa personalist saadavad Saksamaa - 225 inimest, Prantsusmaa - 170 inimest, Itaalia - 125 inimest, Hispaania - 111 inimest, Poola - 100 inimest. Eesti naaberriikidest Läti ja Soome panustavad mõlemad 30 ning Leedu 39 inimesega. Samas osalevad ameti reservis ka EL-i mittekuuluvad Norra 20, Šveits 16 ja Island kahe inimesega. 

Eesti ootab Euroopa uuelt piirivalveametilt infot, milliste oskustega inimesi soovitakse saada, keda siis oleks võimalik kaasata kiiret reageerimist nõudvatesse olukordadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie jaoks on iga inimene, iga ametnik väga oluline, keda me sellesse kiirreagerrimisreservi anname. Küll aga ei maksa unustada, et me peame teisi aitama, me oleme valmis teisi aitama ja peame olema valmis selleks, et kunagi võib olla meil sellist abi vaja," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ülle Väina.

 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.

Raport: Vene sõjalaev tülitas Saber Strike'i varustanud USA kaubalaeva

Baltimaadesse iga-aastaseks sõjaväeõppuseks Saber Strike mai lõpus varustust toonud USA lipu all sõitvat kaubalaeva M/V Green Ridge tülitasid Vene sõjalaev ja kopterid.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics