Eesti panuseks tööd alustavas EL-i piirivalveametis on 18 inimest ({{commentsTotal}})

{{1475749365000 | amCalendar}}

Euroopa Liit käivitas neljapäeval senisest märksa laiemate volitustega piirivalveameti, mille 1500-liikmelisse kiirreageerimisreservi panustab Eesti 18 inimesega.

Ameti formaalne käivitamine toimus neljapäeval Bulgaaria piiril Türgiga, kus peetud tseremoonial osalesid Bulgaaria peaminister Boyko Borissov ning Euroopa Komisjoni siseküsimuste ja rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

"Täna on Euroopa piiride korralduses ajalooline päev, kuna nüüdsest on Euroopa Liidu ühe liikmesriigi välispiir kõikide liikmesriikide välispiir - nii legaalselt kui operatsionaalselt," ütles Avramopoulos pressiteate vahendusel.

Euroopa Liidu eesistujariigi Slovakkia peaminister Robert Fico lisas, et piirivalveameti loomisega luuakse EL-i välispiiridel uus reaalsus, mis aitab liikmesriikidel saada tagasi Schengeni tsooniga kaasnevaid hüvesid.

"Uus amet on tugevam ja paremini varustatud, et tegeleda rände- ja julgeolekuprobleemidega Euroopa välispiiridel. Tal on laiemad volitused, mis võimaldavad tal tõhusalt tegutseda,“ selgitas Euroopa Piirivalveameti tegevdirektor Fabrice Leggeri.

Amet hakkab välispiiridel tegema stressiteste, et teha juba enne võimaliku kriisi tekkimist kindlaks puudujäägid ja nõrgad kohad, lisas Leggeri.

"Samuti on amet nüüd suuteline pakkuma operatiivtuge naabruskonnas asuvatele kolmandatele riikidele, kes paluvad abi oma piiril, ning jagama riiklike ametiasutuste ja Euroopa ametitega luureteavet piiriülese kuritegevuse kohta, toetades nõnda kriminaaluurimisi. Lisaks on ametil juhtiv roll Euroopa merepiiril, sest nüüd tuleb tal täita ka rannikuvalve ülesandeid,“ rääkis Leggeri pressiteate vahendusel.

Uute volituste raames on ameti rolli ja tegevusala kõvasti laiendatud. Ameti koosseisuliste töötajate arvu suurendatakse rohkem kui kaks korda ning ametile antakse võimalus hankida endale varustust ja kasutada seda kiireloomulistes piirioperatsioonides. Ameti käsutusse antakse vähemalt 1500 piirivalvurist koosnev kiirreageerimisreserv ja kiirreageerimise seadmete reserv. See tähendab, et enam ei teki olukorda, kus ametil jääb vajaka operatsioonideks vajalikust personalist või varustusest.

Euroopa Piirivalveamet tagab nüüd liidu piirihaldusstandardite rakendamise korrapäraste riskianalüüside ja kohustuslike haavatavuse hindamiste abil, teatas Euroopa Komisjon.

Ametil on senisest märksa tugevam mandaat, mille alusel ta võib lisaks riikide piirivalvetegevuse vaatlemisele ja koordinatsioonitegevustele vajadusel ka eriolukordades sekkuda piiri valvamisse kas liikmesriigi palvel või ka Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi esinava nõukogu otsusel, kui liikmesriik ise ei ole suuuteline või ei soovi tegutseda.

Sekkumise vajadusel saabki amet kasutada kiirreageerimisreservi. Reservi võidakse saata osaliselt või täiskoosseisus appi näiteks siis, kui piiriületuspunktidesse hakkab kogunema põgenikke.

Laiendatud mandaadi põhjal hakkab amet tegelema ka nende migrantide tagasisaatmisega, kelle asüülitaotlusi ei ole rahuldatud või keda peetakse julgeolekuohuks.

Uus, senisest märksa laiemate volitustega piirivalveamet loodi Euroopa Liidu mõistes rekordiliselt lühikese ajaga, kui algatus selleks tuli Euroopa Komisjonilt alles 2015. aasta detsembris.

Samm demonstreerib EL-i harukordset üksmeelt püüetes leida ühine strateegia Euroopa suurima sõjajärgse rändekriisi lahendamiseks. Brüssel loodab, et piirivalve tõhustamisega ei suurene üksnes julgeolek, vaid paranevad ka Ida- ja Lääne-Euroopa riikide suhteid, mis jahenesid põgenikekriisi tõttu. Kaugemaks eesmärgiks on kaotada taas piirikontroll EL-i sees ja taastada Schengeni tsooni toimimine.

Euroopa piiri- ja rannikukaitse ameti eesmärgiks on tegeleda uue poliitilise reaalsusega, mille on tinginud nii Euroopa Liidu piiridest väljastpoolt lähtuv rändesurve kui ka ohud sisejulgeolekule, märkis Euroopa Komisjon oma pressimaterjalides.

Piirivalveameti reservi esialgseks suuruseks on 1500 inimest, millesse panustavad kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi. Suurima osa personalist saadavad Saksamaa - 225 inimest, Prantsusmaa - 170 inimest, Itaalia - 125 inimest, Hispaania - 111 inimest, Poola - 100 inimest. Eesti naaberriikidest Läti ja Soome panustavad mõlemad 30 ning Leedu 39 inimesega. Samas osalevad ameti reservis ka EL-i mittekuuluvad Norra 20, Šveits 16 ja Island kahe inimesega. 

Eesti ootab Euroopa uuelt piirivalveametilt infot, milliste oskustega inimesi soovitakse saada, keda siis oleks võimalik kaasata kiiret reageerimist nõudvatesse olukordadesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie jaoks on iga inimene, iga ametnik väga oluline, keda me sellesse kiirreagerrimisreservi anname. Küll aga ei maksa unustada, et me peame teisi aitama, me oleme valmis teisi aitama ja peame olema valmis selleks, et kunagi võib olla meil sellist abi vaja," ütles siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ülle Väina.

 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: