Koostamisel on põhiseaduse analüüs ja uus kommenteeritud väljaanne ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Järgmisel aasta suvel tähistatakse Eestis 25. aasta möödumist põhiseaduse heakskiitmist rahvahääletusel ja selleks puhuks ilmub uus põhiseaduse kommenteeritud välja anne. Valitsus ootab põhiseaduse kaasajastamise vajaduse analüüsi.

Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et analüüs hõlmab eeskätt praktilisi olukorra muutusi, mis elu on toonud võrreldes 1992. aastastaga.

"Eesti on Euroopa Liidu liige ja see võib vajada teatud muudatusi põhiseaduses, et kõik oleks kristalselt selge. Samuti ka riigikaitse osa, kuna oleme nüüd NATO liige ja kehtivad kollektiivse kaitse põhimõtted. Peame olema kindlad, et meie põhiseadus vastab 21. sajandi reaalsusele," rääkis Rõivas.

Ajakirjanike küsimustele vastates, kas põhiseaduse muutmise vajaduse analüüs käsitleb ka presidendi otsevalimiste sätestamist, ütles Rõivas, et see on omaette arutelu teema. "Kui 1992. aastal targad inimese kirjutasid Eesti parlamentaarseks vabariigiks, oli tõsine arutelu, et ei soovita presidentaalset riiki," tähendas Rõivas, lisades, et otsevalimiste alternatiivina tasuks esmalt pigem üle vaadata presidendivalimiste kord.

"Kui arvestame kasvõi haldusreformiga, siis tulevases valimiskogus võib riigikogu liikmeid olla enam, kui kohalike omavalitsuste esindajaid," ütles Rõivas.

Põhiseaduse kolmanda kommenteeritud väljaande peatoimetajaks on põhitöö kõrvalt õiguskantsler Ülle Madise. Rõivas ütles, et analüüsis põhiseaduse muutmise osas soovitatakse akadeemilist ja neutraalset hinnagut.

Põhiseaduse üldpõhimõtted jäävad samaks

Eesti põhiseadus võeti vastu 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel ning põhiseadust on muudetud viiel korral. Viimasest põhiseaduse juriidilisest analüüsist, mille tulemusel valmis 1999. aastal põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, on möödunud arvestatav aeg. Põhiseaduse mõtet on arendanud edasi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja üldkogu otsused ning need on kajastatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes, kirjutas BNS.

Põhiseaduse uue analüüsi koostamisel oleks soovitav keskenduda Eesti õiguskorda mõjutanud Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) liitumisest tulenevatele küsimustele.

Analüüsi koostamise lähtekohtade järgi ei kuulu Eesti riikluse aluspõhimõtted muutmisele ning analüüsi eesmärk ei ole välja pakkuda konkreetseid põhiseaduse muutmisettepanekuid, kuid samas ei saa välistada, et analüüsi koostamise käigus tekib teiste seaduste muudatusettepanekuid. Analüüsi koostamisel peab tagama akadeemilise neutraalsuse. Akadeemilise neutraalsuse tagamise üheks eelduseks on analüüsi juhtrühma ning analüüsi koostajate valimine tunnustatud juristide ning õigusteadlaste hulgast.

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas põhiseaduse analüüsi koostamist käesoleva aasta 13. juunil.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: