Rõivas: Savisaare lahkumine ei teeks Keskerakonda valitsuskõlblikuks ({{commentsTotal}})

Kadri Simsoni esimene katse Edgar Savisaarelt võimu võtta lõppes tema kaotusega.
Kadri Simsoni esimene katse Edgar Savisaarelt võimu võtta lõppes tema kaotusega. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivas ütles Vikerraadios, et ainuüksi Edgar Savisaare lahkumine Keskerakonna esimehe kohalt ei teeks parteid valitsuskõlblikuks, sest probleemid on laiemad. Lisaks rõhutas ta ka, et selleks puudub vajadus, kuivõrd praegune koalitsioon on tegus ja püsib koos.

"Savisaar üksi on väga tugev märk," möönis peaminister. "Probleem on ikkagi sellises väga tugevas väärtuskonfliktis: Keskerakonna suhtumises korruptsiooni, mis ei ole ainult Edgar Savisaare personaalküsimus, vaid see on ikkagi väga sügavale Keskerakonda juurdunud suhtumine, alates Tallinna linnavalitsusest ja lõpetades kohtla-järvedega, kus täiesti normaalseks peetaksegi seda, et aetakse linna ja isiklik rahakott segamini, ja see on asi, millele tänapäeva poliitikas ei peaks enam kohta olema," ütles Rõivas.

Teine teema, mis teda Keskerakonna puhul häirib, on nende Kremli-meelsus ja selgusetus, kas nende arvates Krimm vabastati või vallutati. "Sellised lihtsad küsimused, millele vastamisest on Edgar Savisaare mahavõtjad püüdnud hoiduda," ütles Rõivas. Tema hinnangul ootab vastuseid nendele küsimustele kogu ühiskond.

Reformierakonna esimehe sõnul on Simsoni-Repsi-Ratase leeril vaja otsustada ka, mis saab Yana Toomiga - kas ta jääb nende võitluskaaslaseks, et kindlustada Keskerakonna toetajate hääled, kui mitte saada "salongikõlblikuks" või loobuda temast, ent kaotada sellega ka laialdane toetus.

Peaminister nimetas seda "raskeks kahvliks", mis tuleb lahendada ning ta peab toimuvat Keskerakonna ajaloo sügavaimaks lõheks.

Valitsus jätkab valimisteni

Teiseks ei näinud Rõivas aga vajadust Keskerakonda valitsusse võtta, kuivõrd koalitsioon on olemas ja tegus. "Meil on valitsuskõlblikke erakondi võib-olla kuus, võib-olla viis," arutles Rõivas.

Ta leidis, et need kolm, kes praegu valitsuse moodustavad, on väga tegusad ning ennustas praegusele valitsusele eluiga kuni järgmiste valimisteni. Tema hinnangul on praegune valitsus suutnud ära teha rohkem kui mõned valitsused terve oma eksistentsi jooksul.

"Valitsusel on väga head eeldused püsida järgmiste korraliste valimisteni. Eranditult kõigis valdkondades on ministritel käed-jalad tööd täis."

Rõivas leidis, et oleks ka lühinägelik minna vahetult enne Eesti EL-i eesistujaks saamist intriigi punuma ja valitsuse koosseisu muutma.

Lisaks jätkub Keskerakonna sisesõda tema hinnangul veel pikalt, kuna erakonna pikaajalise esimehe mahavõtmist alustati sõjakalt.

Tool ei kõigu

Seda, et ta oma tool Reformierakonna esimehena presidendivalimiste käigus kõikuma oleks löönud, Rõivas eitab.

"Olukorras, kus Reformierakond on peaministrierakond ja erakond on võitnud valimised, erakonna esimees on valitud väga suure mandaadiga erakonda juhtima, erakonna esimees on saanud valimistelt isiklikult ligi 16 000 häält, selles olukorras on ikka päris keeruline ette kujutada, et mõne sellise teema pärast hakkab erakonna juhi tool kõikuma," pareeris peaminister.

"Ei ole hetkekski isegi tuuleiili olnud selles suunas ja kohati on täitsa naljakaski lugeda, kust selline jutt on võetud. Erakonna toetus on olnud kõik see kaks ja pool aastat aastat, mis ma olen erakonda juhtinud, kas kõige populaarsem või populaarsuselt vähemalt kahe hulgas," teatas Rõivas.

Ta tõi esile, et Reformierakonnal on olnud tõeliselt raskeid aegu, kus toetus on olnud kõigest 11 protsenti, kuid hetkel ollakse oma absoluutses tipus.

Toimetaja: Merilin Pärli



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: