Rakendussätete puudumine ei takista Rõivase hinnangul haldusreformi elluviimist ({{commentsTotal}})

Tartu Raadi jaanituli
Tartu Raadi jaanituli Autor/allikas: Kersti Rattasepp

Peaminister Taavi Rõivas ütles Vikerraadios, et haldusreformi rakendussätete puudumine ei takista valdade liitumist. Vajalike eelnõude koostamisega ollakse tema sõnul graafikus.

Peaminister ei ole nõus kriitikaga, et haldusreform venib ning rakendussätted selle elluviimiseks on riigikogus vastu võtmata. Ta kinnitas, et aasta lõpuks, vahetult enne seaduse jõustumist on ka rakendussätted vastu võetud ning liigutakse graafikus.

"Haldusreformi seaduse võttis parlament vastu juba enne jaani – see ongi sisu," pidas Rõivas seadust kui sellist kõige olulisemaks. "25. augustil oli see kabineti nõupidamine, kus me leppisime kokku, et kui meil on uued omavalitsused - suuremad, võimekamad - , siis on terve rida ülesandeid, mida me neile lisaks anname koos rahastusega. Osa ülesandeid anname otse omavalitsustele, osa ülesandeid anname omavalitsuste liitudele, mida nad saavad ühiselt ellu viia," selgitas peaminister. "See eelnõu on koostamisel, selle tähtaeg on detsembris ja praegu ei ole küll ühtegi viidet, et see eelnõu selleks ajaks ei peaks valmis saama, nii et sellega ollakse kenasti graafikus."

Rõivas oli veendunud, et omavalitsusjuhid on kõigega kursis ja midagi neile segaseks jäänud ei ole. Ta selgitas, et uute omavalitsuste kanda jäävad kõik samad funktsioonid, mis neil ka siiani on olnud, kuid suure omavalitsusena võiksid nad suuta neid teenuseid paremini osutada.

"Millest me praegu räägime, on, et millised teenused ja ülesanded tulevad omavalitsustele lisaks koos ressurssidega ehk milliseid funktsioone riik neile üle annab, ja seda on õige hetk arutada just siis, kui omavalitsused on juba suuremad," põhjendas Rõivas ajaplaani.

Ta möönis, et mõnede omavalitsuste kohtusse pöördumine, millega vaidlustatakse sundliitmine, on protsessi valitsuse jaoks pisut raskendanud.

"Isegi see, et riigikohtus osad riigi haldusreformi sätted natuke vaidlustati, see võib-olla natuke teeb nende uute asjade tegemise problemaatiliseks, enne kui on selge, kas riigikohus ikka lubab selle olulise reformiga edasi minna, aga ma arvan, et me selle eelnõu teeme valmis igal juhul ja vaatame vastavalt riigikohtu otsusele, kas saame seda käiku lasta või mitte," arutles peaminister.

Rahastusmudel muutuda ei pruugi

Omavalitsuste rahastusmudeli muutmise vajadust Rõivas vajalikuks ei pea.

"Mis puudutab omavalitsuste rahastamist, siis rahastamismudel on toimivana praegu olemas. Kui me tahame omavalitsuste rahastamist muuta – mida me tõesti ka kaalume, vastab tõele – siis see on hoopis teine teema kui need suuremad ja võimekamad omavalitsused," selgitas Rõivas.

"Kui on suuremad omavalitsused, on ka võimalused teistmoodi rahastada, aga see ei tähenda, et omavalitsusreform on siis vähem oluline, kui me seda ei muuda," rõhutas peaminister.

Ta selgitas, et plaanitud lisaraha suunatakse esialgu tasandusfondi, kuid rahastusmudeli muutmise korral võidakse see suunata ka tulumaksu osaks. See vajab tema sõnul eraldi arutelu. "Kui me peaksime leidma parema rahastusmudeli, siis see oleks kirsiks tordil."

Toimetaja: Merilin Pärli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: