Viljandimaal kadunuks jäänud mees leiti rabast surnuna ({{commentsTotal}})

Raba (pilt on illustratiivne)
Raba (pilt on illustratiivne) Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Suurte jõududega politsei poolt Soomaal otsitud eakas mees leiti neljapäeva pärastlõunal rabast surnuna.

"Täna jätkasid lähedased ühes vabatahtlikega Soomaa rabamassiividel kadunuks jäänud Tõnise otsinguid. Pärastlõunal jõudsid otsijad rabalaukani, kust Tõnis üles leiti, kuid kahjuks surnuna," ütles Viljandi patrullitalituse juht Alar Sadam, avaldades politsei poolt sügavat kaastunnet Tõnise lähedastele. Politsei teatas, et 78-aastase mehe täpse surma põhjuse selgitab kohtuarstlik lahang.

Kuus päeva otsisid meest kaitseliitlased, politsei-ja piirivalveameti lennusalk, koertega otsingurühmad ja kohalikud elanikud. ning kõiki teisi möödunud kuue päeva vältel maastikuotsingul abis olnud inimesi.  

Politsei abi Tõnise asukoha tuvastamisel palus tema lähedane, kelle sõnul pidanuks Tõnis täna hommikul minema Viljandimaal Tänassilma kanti jahile, kuid mees sinna ei jõudnud. Lähedaste mure on seda suurem, et Tõnis lahkus kodust küll oma tavapärases jahiriietuses, ent relva ega jahitunnistust ta kaasa ei võtnud.

Politsei kogus infot mehe tuttavatelt, kelle hinnangul olevat Tõnis kodust lahkumise eel käitunud kahtlaselt. Teada on, et Tõnis kurtis eelnevalt oma tervisliku seisundi pärast, mistõttu ei saa välistada, et ta võib kõrvalist abi vajada. Seda enamgi püüdsid lähedased ja tuttavad täna jooksvalt Tõnisega telefonitsi ühendust saada, kuid mehe mobiiltelefon on välja lülitatud ning tema asukohta pole seega võimalik positsioneerida.

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: