Valitsus saatis Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise eelnõu riigikokku ({{commentsTotal}})

Valitsus kinnitas tänasel istungil Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise eelnõu ja saatis selle riigikokku. Eestile tähendab see kasvuhoonegaaside heite vähendamist 40 protsenti aastaks 2030.

Pariisi kliimakokkulepe sõlmiti eelmise aasta detsembris ning selles osales 195 riiki. Selleks, et kokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab kokku vähemalt 55 protsenti kogu maailma CO2 heitest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See tingimus on tänaseks täidetud, sest leppe on ratifitseerinud 74 riiki, kelle heide on kokku üle 58 protsendi ja nüüd jõustub lepe kõigi jaoks 30 päeva pärast. Eesti panus kasvuhoonegaasi on väike, vaid 0,06 protsenti, kuid lepe vähendab seda veelgi.

"See tähendab meie kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist esimeses järgus kuni aastani 2030 40 protsendi võrra, aga meil on olemas ka pikem plaan, mis peaks viima selle sajandi keskpaigaks Eesti majanduse sellisesse seisu, et meie heitmed on vähenenud 80 protsenti," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann ütles, et nemad suhtuvad kliimaleppesse positiivselt, sest üldjoontes põhinevad selle alused Euroopa Liidu direktiivsetel materjalidel.

"See annab meile kindluse, et vähemalt 2030. aastani järgitakse neid samu reegleid, mis on Euroopa liidus kokku lepitud, mille alusel oleme ka meie üles ehitanud kogu oma tulevikku suunatud innovatiivse ärikeskkonna," sõnas ta.

Eldermann lisas, et Viru Keemia Grupp ongi oma investeeringud ja majandusstegevuse rajanud Pariisi kliimaleppe põhimõtetest lähtuvalt, kuid pärast 2030. aastat tuleb hakata tähelepanelikult jälgima, mis suunas kogu maailma kliimapoliitika liigub - kas need tingimused karmistuvad veelgi või mitte ja kuidas see mõjutab meie majandustegevust.

Leppe ratifitseerimist arutab järgmisel teisipäeval riigikogu keskkonnakomisjon, pärast mida läheb see täiskogus hääletamisele.

Toimetaja: Karin Koppel



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: