Valitsus saatis Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise eelnõu riigikokku ({{commentsTotal}})

Valitsus kinnitas tänasel istungil Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise eelnõu ja saatis selle riigikokku. Eestile tähendab see kasvuhoonegaaside heite vähendamist 40 protsenti aastaks 2030.

Pariisi kliimakokkulepe sõlmiti eelmise aasta detsembris ning selles osales 195 riiki. Selleks, et kokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab kokku vähemalt 55 protsenti kogu maailma CO2 heitest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See tingimus on tänaseks täidetud, sest leppe on ratifitseerinud 74 riiki, kelle heide on kokku üle 58 protsendi ja nüüd jõustub lepe kõigi jaoks 30 päeva pärast. Eesti panus kasvuhoonegaasi on väike, vaid 0,06 protsenti, kuid lepe vähendab seda veelgi.

"See tähendab meie kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist esimeses järgus kuni aastani 2030 40 protsendi võrra, aga meil on olemas ka pikem plaan, mis peaks viima selle sajandi keskpaigaks Eesti majanduse sellisesse seisu, et meie heitmed on vähenenud 80 protsenti," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Viru Keemia Grupi tehnikadirektor Meelis Eldermann ütles, et nemad suhtuvad kliimaleppesse positiivselt, sest üldjoontes põhinevad selle alused Euroopa Liidu direktiivsetel materjalidel.

"See annab meile kindluse, et vähemalt 2030. aastani järgitakse neid samu reegleid, mis on Euroopa liidus kokku lepitud, mille alusel oleme ka meie üles ehitanud kogu oma tulevikku suunatud innovatiivse ärikeskkonna," sõnas ta.

Eldermann lisas, et Viru Keemia Grupp ongi oma investeeringud ja majandusstegevuse rajanud Pariisi kliimaleppe põhimõtetest lähtuvalt, kuid pärast 2030. aastat tuleb hakata tähelepanelikult jälgima, mis suunas kogu maailma kliimapoliitika liigub - kas need tingimused karmistuvad veelgi või mitte ja kuidas see mõjutab meie majandustegevust.

Leppe ratifitseerimist arutab järgmisel teisipäeval riigikogu keskkonnakomisjon, pärast mida läheb see täiskogus hääletamisele.

Toimetaja: Karin Koppel



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised