Perearst: ma ei taha riiki, kus hakatakse arste vangistama ({{commentsTotal}})

Perearst Eero Merilind ütles valediagnoosi pannud arsti kriminaalsüüdistust kommenteerides, et ei taha elada riigis, kus hakatakse arste vangi panema, selle asemel peaks looma arstidele vastutuskindlustuse süsteemi.

Kui tuli avalikuks, et Kohtla-Järve haiglas valediagnoosi pannud arst on kohtu all ja süüdimiõistmisel võib ta kuni kolmeks aastaks vangi minna, kirjutas Merilind sotsiaalmeedias, et sellises Eestis ta ei taha elada.

"Arstitöö ei ole klotside ladumine, sellel on palju aspekte," selgitas Merilind "Ringvaatele" antud intervjuus.

Ta lisas, et igal arstil on omad vead, praegu on need aga Eestis peidetud. Kui ravivead oleksid avalikud, saaks neist õppida ja neid tulevikus mitte korrata.

Perearst tõi välja, et vajadusest luua vastutuskindlustuse süsteem räägiti juba aastal 2012, kui hakkas kehtima patsientide vaba liikumise direktiiv. Eesti peaks sellise süsteemi looma võimalikult ruttu, sest arsti kohtusse viia ei ole õige. Tema hinnangul võiks Eestis olla mittesüüline vastutuskindlustus nagu Põhjamaades, mille puhul ravivea teinud arsti patsiendile maksab kahjuhüvitist vastav kindlustusfond. Vigu võivad aga teha kõik.

"Lugesin uudiseid, et kolm aastat vanglakaristust. Isegi kui seda reaalselt ellu ei viida, on arstile kogu see protsess vaimselt väga koormav ja ma ei tahaks olla selle arsti nahas, keda kutsutakse kohtusse. Arst peab tegelema patsientidega ja see on hoopis teine teema," sõnas ta Kohtla-Järve juhtumit kommenteerides.

Merilind tõi välja, et arstisüsteemi kõigutavad probleemid hakkavad meedias ilmuma alati siis, kui arstide liidul jõuavad palgaläbirääkimised tupikusse, nagu see ka praegu on. Ta pidas võimalikuks, et selliste lugudega püütakse tahtmatult või tahtlikult meedikute mainet kahjustada.

Toimetaja: Karin Koppel



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: