Sindi soovib jätkata omatte omavalitsusena ({{commentsTotal}})

Ligi 4000 elanikuga Sindi linn pole siiani ühegi omavalitsusega ühinemisläbirääkimisi alustanud. Sindis soovitakse taotleda valitsuselt erandit, et jätkata praegusel kujul. Pärnu maavanema hinnangul pole Sindile erandi tegemiseks alust.

Sindi volikogu on öelnud ära Pärnu linna ettepanekule alustada ühinemisläbirääkimisi ja saanud ise eitava vastuse Paikuse, Tori ja Sauga vallalt, kes juba pidasid läbirääkimisi Pärnuga. Kuna aga Sauga vallavolikogus pandi hiljuti kahtluse alla Pärnuga ühinemise mõttekus ja tehti Sindile ja veel mitmele omavalitsusele omakorda ettepanek läbirääkimiste alustamiseks, arutab Sindi volikogu seda järgmisel nädalal. Aga üldiselt domineerib soov omaette jätkata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jah, teatud meeleolud meil on ikkagi, et Sindi kui Eesti üks väikelinnadest. Väikelinnadel on oma toimimisloogika. Miks mitte proovida säilitada ka iseseisvust väikelinnas.
Aga kui omavalitsus, antud juhul siis Sindi linnavalitsus, on võimeline tõendama, et kõik liitmised lõhuksid ära toimiva kogukonna, siis valitsusel on kaalutlusõigusega võimalik sundliitmine peatada," ütles Sindi linnapea Marko Šorin.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste pole Sindi linnapeaga nõus. Sindi küsimust on arutatud piirkonnakomisjonis ja tehtud ka eksperthinnang. Sindi on tugevalt Pärnuga seotud ja peaks ühinema Pärnuga.

"Oleme käinud neile mitmeid kordi selgitamas koos rahandusministeeirumiga ka, et mingit varianti reaalselt neil ei ole. Sindi linna elu on läbi põimunud Pärnu linnaga. Ligi 80 protsenti Sindis elavatest inimestest käib tööl Pärnus. Hariduses käib väga palju inimesi mitmetest kooliastmetest Pärnus koolis," rääkis Kaljuste.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: