Üha enam Eesti inimesi sorteerib oma pakendeid ({{commentsTotal}})

Sorteeritud pandipakendid.
Sorteeritud pandipakendid. Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Kolme aastaga on pakendeid sorteerivate inimeste hulk kasvanud, kuid endiselt jõuab pool plastpakenditest ja üle poole tetrapakenditest olmeprügisse.

Kolm aastat tagasi viskas 40 protsenti elanikest oma pakendijäätmed olmeprügikonteinerisse. 22 protsenti sorteeris oma prügi osaliselt ning veerand elanikkonnast sorteeris oma prügi liigiti.

Seekord uurisid tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ja Eesti taaskasutusorganisatsioon (ETO) Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses esmakordselt pakendikäitlust eraldi liigiti.

Tänavuse uuringu järgi sorteeritakse enim sorteeritakse klaasi ja paberit-pappi (56 protsenti elanikest). Plastikjäätmeid sorteerib 42 protsenti inimestest, tetrapakendeid kolmandik ning metalljäätmeid 37 protsenti. Olmeprügisse jõuavad valdavalt tetrapakendid (56 protsenti jätab sorteerimata) ja plastikjäätmed (pooled inimesed). Klaasjäätmed viskab olmeprügi hulka kolmandik inimestest.

ETO juhatuse liige Siret Kivilo sõnul tõi uuring välja, et väiksemates kohtades sorteeritakse pakendeid võrreldes suurlinnadega rohkem, aga ka põletatakse paberit ja pappi rohkem. “Kui inimestel on kamin või ahjuküttega maja, siis jätkuvalt eelistatakse sellistes kodudes paberit ja pappi põletada,” ütles Kivilo.

Klaaspakendite sorteerimisega paistavad positiivselt silma Põhja-Eesti elanikud. Plasti, metalli ja tetrapakendite sorteerimisega Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud. Paberi ja papi viimine konteinerisse või jäätmejaama on keskmisest levinum Tallinnas, mujal on üsna tavaline vastava pakendiliigi põletamine.

Uuringu põhjal iseloomustab regioonide võrdluses keskmisest hooletum suhtumine jäätmete sorteerimisse Ida-Virumaa elanikke. Klaaspakendeid ja metalli ollakse seal suhteliselt sageli harjutud jätma lihtsalt prügikasti kõrvale, paberit ja pappi aga viskama olmeprügisse.

Üldjuhul on jäätmete sorteerimine enam levinud vanemates vanuserühmades ning eestikeelses elanikkonnas.

Küsitletute arvates ärgitaks neid pakendijäätmeid sorteerima eelkõige see, kui kogumiskonteinerid oleksid kodule lähemal (29 protsenti vastanutest) ning kogumispunkte oleks rohkem (veerand vastanutest). Samad põhjused olid esikohal ka varasemates uuringutes.

Turu-uuringute AS-i poolt silmast-silma toimunud küsitluse käigus uuriti tuhande Eesti elaniku hoiakuid erinevat liiki pakendijäätmetega ümberkäimisel, takistusi ning motivaatoreid pakendijäätmete sorteerimisel ning inimeste vastavaid teabevajadusi.

TVO ja ETO on pakendiettevõtete poolt loodud mittetulunduslikud taaskasutusorganisatsioonid, kes organiseerivad pakendijäätmete liigiti kogumist ning nende taaskasutusse suunamist.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema