FOTOD JA VIDEO: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse ({{commentsTotal}})

Reedel jõudsid Eestisse esimesed Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad CV9035.

Hommikul sildus Paldiski Põhjasadamas kaubalaev, mille pardal kokku 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ning üks naastetank. Pärast mahalaadimist toimetatakse masinad 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse.

Eesti sõlmis 2014. aasta lõpus Hollandiga lepingu 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ning tanki Leopard 1 baasil ehitatud kuue toetusmasina ostmiseks. Hanke maht on 113 miljonit eurot.

Jalaväe lahingumasinad ehk rauterid jõuavad Eestisse aastatel 2016-18. Hangitud lahingumasinad on kasutatud, kõige vanem masin on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi.

Lisaks ostab Eesti ostab Norralt 635 000 euro eest kokku 37 jalaväe lahingumasinate CV90 keret, mis ehitatakse ümber toetussoomukiteks. Masinad jõuavad Eestisse selle ja järgmise aasta jooksul.

Nooremleitnant Tõnis Tulp ütles "Aktuaalsele kaamerale", et iga masina peale tuleb välja õpetada 3 meest. "Juht, sihtur ja masina ülem. Lisaks sellele tuleb abipersonali, kes on tehnikud, aga nende suurusjärk jääb 10-15 kanti."

Täna saabunud lahingumasinad võimaldavad moodustada kompanii suuruse üksuse ehk sadakond sõdurit. Umbes sama suur on üks Eestis roteeruv NATO liitlasriigi allüksus.

"Niipea kui võimalik, alustame väljaõppega ja sellega kaasnevad taktikalised õppused. Kindlasti järgmise aasta alguses Eesti rahvas saab neid näha juba erinevates kohtades liikumas ja harjutamas," lisas Tulp.

Tapal on juba kohal 27 Norrast pärit toetussoomukit CV90-30, Kümme on veel Norrast saada. Kõik lahingumasinad peaks Hollandist Eestisse jõudma 2018. aasta lõpuks.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS, ERR



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: