Mari-Liis Jakobson: mis saab Keskerakonnast? ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Mõlemal leeril on käes üsna nõrgad kaardid – ühest küljest on Savisaare poliitiline täht tuhmunud, teisalt aga püsib Simsoni leeri võimalus praegu õhkõrnal ülekaalul juhatuses, kommenteerib politoloog Mari-Liis Jakobson Keskerakonna võimupöörde õnnestumise võimalusi.

Viimased paar nädalat on Keskerakonnas ilmsiks toonud arenguid, millel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed mitte üksnes erakonna enda, vaid kogu Eesti erakonnasüsteemi jaoks. Jutt käib Keskerakonna garantiikirjade afäärist, millest on välja kasvamas võimupöördekatse.

Kui võimupööre tõepoolest toimub, siis milline võiks olla Keskerakond näiteks aasta pärast?

Karisma asendub tehnokraatiaga

Usun, et võimupöörde tulemusel võiks olulisi muutusi oodata nii Keskerakonna organisatsioonikultuuris kui ka kuvandis. Kuigi praegused jõuvõtted viitavad sellele, et karmi käega tsentraliseeritud juhtimine erakonnas jätkub, võib oodata muutusi võimu õigustamise viisis. Seni on Keskerakond olnud väga tugevalt juhikeskne erakond. Kui laenata poliitikateaduste klassiku Max Weberi keelest, siis karismaatiliselt domineeritud, sest võimusuhted on lähtunud ennekõike Edgar Savisaare karismaatilisest isikust.

Ka võib Keskerakonnast rääkida kui revolutsioonilise tegevusmustriga erakonnast, mille avalikkusega suhestumise vormid on olnud masside kesksed. Enamasti on Keskerakonnaga seonduvate kampaaniaürituste põhikomponent ikka olnud kohale tulnud (või ka toodud) vastanduvat sõnumit toetavad rahvahulgad. Meenuvad hästi orkestreeritud rahvaüritused, näiteks masu ajal korraldatud tööturg Lauluväljakul, kuhu inimesed kogunesid pikkadesse järjekordadesse, ja mille jäädvustusi hiljem kasutati Andrus Ansipit ründavatel reklaamplakatitel. Või siis 2013. aasta sügisel toimunud n-ö Toompea piiramise aktsioon, mis sai kuulsaks seal jagatud raadiote ning kohale tulnud umbkeelsete „protestijatega“.

Nüüdki on Keskerakonna n-ö Savisaare leer esinenud leskutsega, et 1. novembril kogunev kongress võiks koondada kõik erakonna liikmed.

Juba praegu on näha, et n-ö vastanduva leeri stiil on oluliselt tehnokraatlikum, pigem rõhutakse Weberi terminites ratsionaal-legaalsele domineerimisele. Simsoni leer ajab oma tegemisi õigustades lausa pedantselt näpuga järge erakonna põhikirjas, mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduses ja mujal. Ei mingeid revolutsioonilise liidri sütitavaid kihutuskõnesid ega rahva tahtele apelleerimist.

Niisiis on oodata, et Keskerakond organisatsioonina põhivoolustub ja suubub sellesse erakonna juhtimise voolusängi, kus ootavad ees juba Reformierakond, IRL või sotsid.

Ühed põhivoolustuvad, teised radikaliseeruvad

Ent kindlasti omab see, mis toimub Keskerakonna sees, ka laiemat mõju kogu Eesti erakonnasüsteemile. Kuidas positsioneeruks reformitud Keskerakond ideoloogilisel maastikul ja potentsiaalsete koalitsioonide lõikes?

Kui toimub pereheitmine ning ühtse Keskerakonna asemele tekib kaks parteid, on üks neist tõenäoliselt mõõdukam ning teine selgelt vasakpoolsema ilmavaatega. Ideoloogiline skisma kahe tekkinud leeri vahel võib kujuneda sarnaseks Ühendkuningriigi tööparteiga, kus omavahel on sõjajalal erakonna esimeest Jeremy Corbinit toetav ja pigem radikaalse sotsialismiga flirtiv seltskond ning parlamendiliikmed, kes toetavad oluliselt turumajanduslikuma rõhuasetusega n-ö kolmanda tee ideoloogiat.

Keskerakonna n-ö parlamendi tiib ehk Simsoni-Ratase leer on püsinud ja ilmselt püsiks ka edaspidi programmilistes seisukohtades Eesti mõistes küll pigem vasakul, aga Savisaare-Loone leeriga võrreldes asetuvad nad sarnaselt Briti tööpartei parlamentääride enamusega ikkagi oluliselt rohkem põhivoolu.

Toetajaskonna ümberrivistumine

Ka võib oodata, et üks tekkivatest erakondadest on tõenäoliselt n-ö parketikõlbulik ja teine senisest veelgi radikaalsem. Parketikõlbulike põhiküsimuseks saab sel juhul, kuidas eristuvad nad teistest suurematest erakondadest. Tõenäoliselt asuksid nad parem-vasak skaalal suhteliselt lähedal sotsidele, konservatismi-liberalismi skaalal aga ehk veelgi lähemal IRL-ile. Teine kujunev erakond liiguks parem-vasak-skaalal aga veelgi enam vasakule, kus praeguse seisuga on ruumi, küsitav on aga, milline on nende asetus konservatismi-liberalismi teljel ning kuidas see valijatega resoneerub.

Parketikõlbulik Keskerakond võimaldaks muidugi oluliselt muuta ideoloogilisi jõujooni käesoleva parlamendikoosseisu ajal – ehk moodustada ka uue valitsuse. Kuid kindlasti lööks ideoloogiline nihe ning kaheks jagunemine segamini Keskerakonna muidu väga lojaalse valijaskonna. Sellest võivad potentsiaalselt võita, aga ehk ka kaotada teisedki erakonnad. Näiteks võiks see muuta veelgi keerukamaks IRL-i olukorra.

Kahe leeri nõrgad kaardid

Kohtuasjad, linnapeaametist kõrvaldamine ning kehvem tervis on ehk küll toetust tõstvad argumendid Savisaare vankumatute toetajate jaoks, kuid kindlasti ei ole see toonud Savisaarele poliitilist mõjuvõimu juurde laiemas avalikkuses – nagu märkis käesoleva aasta kevadel tuttav ajakirjanik, ei pälvi näiteks Savisaart puudutavad uudised enam sellises mahus klikke kui varem.

Ent palju tugevam pole ka võimupöörajate seis. Praegu tugineb nende tegevus ikkagi üsna õhukesel eelisseisul erakonna juhatuses. See võimaldab küll hetkel teha otsuseid, mis on õiguslikult siduvad, ent ei pruugi omada laiemat legitiimsust.

Igatahes on toimuvad muutused huvitavad ning nende iseloom demonstreerib üsna kujukalt ka meie poliitikas valitsevat võimuorientatsiooni. Arutletakse ju mujalgi, praegu näiteks Ühendkuningriigis ning Ameerika Ühendriikides suurte erakondade lõhenemise teemal. Ent seal on erimeelsuste allikaks ikka ideelised ning poliitika stiiliga seonduvad küsimused, mitte niivõrd küsimus sellest, kas saab kord võimule või ei saa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: