Justiitsministeerium keelab tulevast oktoobrist vanglates suitsetamise ({{commentsTotal}})

{{1475833329000 | amCalendar}}
Viru vangla.
Viru vangla. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas määruse, millega keelatakse alates järgmise aasta 1. oktoobrist vanglates suitsetamine.

"Vanglates suitsetamise keelamine on suunatud nii kinnipeetavate, vahistatute kui ka vanglateenistujate tervise kaitsele, samuti julgeoleku ja korra tagamisele," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et suitsetamist ei saa pidada ka põhiõiguseks, küll aga on riigil kohustus tagada, et vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei oleks olukorras, kus neil ei ole võimalik vältida tubakasuitsu sissehingamist ja praegusel juhul ei ole seda võimalik teha.

"Igal isikul on õigus viibida tubakavabas elu- ja töökeskkonnas," märkis Reinsalu.

Erinevad vanglad kasutavad suitsetamisest loobumise toetamisel erinevaid motivaatoreid nagu võimalus kasutada raamatukogus olevaid suitsetamisest loobumise raamatuid või kõiki raamatukogus olevaid raamatuid soodustingimustel, mittesuitsetajatest kinnipeetavatele on mõeldud lisasportimise aegu, tervislikku lisatoitu, võimalust osta kauplusest suuremates kogustes osasid toiduaineid, võimalust vaadata rohkem televiisorit.

Neid toetusabinõusid muudetakse ning täiendatakse projekti käigus lähtuvalt võimalustest ja mõjususest.

Eesti vanglad on tervislikemate eluviiside suunas ka etapiliselt liikunud. 2010. aastal jõustusid muudatused, millega muudeti vangla siseruumid tubakasuitsuvabaks ja tubakatooteid hakati hoidma spetsiaalsetes kambrivälistes suletud kappides. Seega on vangla siseruumid tänaseks suitsuvabad.

Justiitsministeeriumi väitel on vanglates suitsetamise keelamise teed mindud näiteks USA 20 osariigis ja kõigis föderaalvanglates ning Kanada föderaalvanglates, Austraalias ning Uus-Meremaal. Ühe aasta jooksul on planeeritud etapiliselt muuta suitsuvabaks kõik Ühendkuningriigi vanglad.

Õiguskantsler ei pea vanglates suitsetamise täieliku keelustamist õigeks

Õiguskantsler Ülle Madise on seisukohal, et vanglates ja nende piiratud maa-aladel suitsetamise keelamine läheb vastuollu põhiseadusega.

Madise on märkinud, et ehkki tubaka suitsetamisel on vaieldamatult kahjulikud mõjud nii suitsetajale endale kui ka teda ümbritsevatele, ei saa mööda vaadata asjaolust, et seegi tegevus on põhiseaduse kaitsealas.

Õiguskantsler viitab põhiseaduse paragrahvile, mis ütleb, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele, kuid igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Madise hinnangul ei pruugi vangidele suitsetamine olla pelgalt tervisele kahjulik harjumus, vaid suitsetamisel on vähemalt kinnipeetavate endi jaoks nende hinnangul igavust peletav ja stressi leevendav toime.

Samuti on pere toetuse ja sõprade puudumine faktorid, mille tõttu kinnipeetavad tunnevad vajadust suitsetada.

Õiguskantsleri hinnangul on suitsetajate õigusi võimalik piirata mittesuitsetajate tervise huvides vangla siseruumides, mis ei ole kohandatud selliselt, et suitsetajad mittesuitsetajate tervist märkimisväärselt ei ohustaks.

"Suitsetamise täielik keelustamine vanglas olla küsitava proportsionaalsusega meede, millega kaasuvaid mõjusid ei pruugi olla võimalik küllaldaselt ette näha," rõhutas õiguskantsler.

Sotsiaalministereiumi ja justiitsministeeriumi vastava eelnõu seletuskirja kohaselt on suitsetavaid kinnipeetavaid vanglates üle 2000 ehk ligi 3/4 kinnipeetavatest.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: