Amet: seakatk jääb ilmselt Eestisse mitmeteks aastateks ({{commentsTotal}})

Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse.
Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse. Autor/allikas: ERR

Sigade Aafrika katku levik metsades jätkus suvisel kõrghooajal vaatamata ulatuslikule metssigade küttimisele ning katk tuvastati ka kuues farmis. Veterinaarameti kinnitusel peavad seakasvajatad harjuma mõttega, et katk jääb Eestisse aastateks, võib-olla isegi enam kui kümneks aastaks.

Tänase seisuga on Hiiumaa sisuliselt ainus piirkond, kuhu saaks katku leviku veel ära hoida, ütles ERR-ile keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männil.

Möödunud suvel jõudis katk esimest korda Saaremaale. Kuigi Läänemaal katku veel pole, siis on tõenäoline, et see jõuab ka sinna.

"Läänemaa on ainus piirkond Mandri-Eestis, kust pole katku leitud, samas Lääne-Eesti piiri peal on katku päris palju. Võib-olla on katk juba ka Läänemaal, aga leide pole veel olnud," rääkis ta.

"Saaremaa oli üllatus, sest oleks võinud arvata, et enne jõuab katk ikka Läänemaale. Ilmselt on siin mängus ikka inimfaktor - keegi viis nakatunud materjali kas transpordivahendi või söödaga läbi Läänemaa Saaremaale," selgitas Männil.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tõi katku kiirema leviku osas esile just Lääne-Eesti ja Saaremaa. "Saaremaalt tuleb leide järjepanu juurde, sinna on tekkinud väga lühikese aja jooksul juurde kolm taudistunud ala."

Kuigi katku levik jätkus ka möödunud suvel, tõi Männil välja, et taud levis siiski eelmise suvega võrreldes aeglasemalt. Põhjuseks võis tema sõnul olla see, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja ettevaatlikumaks ning ei kanna taudi nii palju edasi.

Ka taudikollete arv oli eelmise aastaga võrreldes väiksem. Kodusigadel diagnoositi katk kokku kuues farmis, viimane juhtum oli 23. augustil Saaremaal.

Katk võib Eestisse jääda mitmeteks aastateks

Seakatkuga kaasneb seakasvatajatele märkimisväärne majanduslik kahju. Kui mõnes farmis diagnoositakse katk, kaasnevad sellega tsoonipiirangud, mis seavad vastavasse tsooni jäänud ettevõtetele ekspordipiirangud.

Et tsoonipiirangutest lahti saada, peab katkujuhtumist olema möödas aasta, kuid ka siis jääb alles risk, et katk levib uuesti mõnda farmi ning piirangud tulevad tagasi. Kalda sõnul tuleb harjuda mõttega, et katk jääb Eestisse pikemaks ajaks.

"Me ei saa enam rääkida kriisist või hädaolukorrast. See on reaalsus, millega me peame elama. Sigade Aafrika katk on olemas metsades ja oht kodusigadele on olemas. Piirangutest vabanemine sõltub sellest, kuidas me selle ohuga toime tuleme," selgitas ta.

"Hinnanguid on olnud erinevaid. On räägitud ka kümnest aastast ja sealt edasi. Sõltub sellest, kui tõhusaid ennetus ja tõrjemeetmeid me suudame välja mõelda. Olulisim asi, mida teha saab, on bioohutusnõuete järgmine. Ja see puudutab kõiki, nii kahe-kolme seaga farme kui tuhande seaga farme."

"[Peamised katku leviku] põhjused on /.../ hooletus ja inimlikud eksimused. [Samas] ei anna ükski bioohutusmeetmetest 100-protsendilist kindlust, eeskätt on need meetmed selleks, et riske maandada," rääkis Kalda.

Metssigade küttimine jätkub

Veterinaarameti kinnitusel oleks võimalik Eestis seakatku piiramiseks veel nii mõndagi teha. Näiteks saaks seakasvatusi praegusest turvalisemaks muuta.

"Üksviis, kuidas farmi kaitsta, on loomakasvatusüksuste isoleerimine muust alast ja tegevusest farmi territooriumil. Me räägime tarastusest või liikumise piiramisest," pakkus ta.

"Sisuliselt õpime me päev-päevalt ja nädal-nädalalt, kuidas selle taudiga hakkama saada. Siin ei ole kiireid lahendusi, me peame selle probleemiga elama veel aastaid."

Enne seakatku puhangut olid Eestis piirkonnad, kus metssigade asustustihedus oli ligi viis siga tuhande hektari kohta. Praeguseks on Eestis metssigu oluliselt vähem. Seda ühelt poolt katku, teiselt poolt massilise küttimise tõttu.

Eelmisel hooajal kütiti Eesti metsades üle 32 000 metssea, mis oli Kalda sõnul oodatust parem tulemus. Eesmärk on viia metssigade asustustihedus järgmise jahiaasta lõpuks kahe isendini ning ülejärgmiseks aastaks 1,5 isendini tuhande hektari kohta.

"See number on oluline, sest sellise asustustiheduse puhul levik aeglustub märgatavalt, aga kindlasti ei ole see mingi võluvits," märkis Kalda.



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: