Viipemakseid võimaldavaid terminale on Eestis juba tuhandeid ({{commentsTotal}})

kontaktivaba kaardimakse
kontaktivaba kaardimakse Autor/allikas: ERR

Eestis on praegu juba tuhanded makseterminalid, kus saab kasutada puutevaba makset võimaldavat pangakaarti. Swedbank ja LHV on selliseid pangakaarte klientidele väljastanud kokku enam kui 12 000.

Swedbank hakkas viipemakse funktsiooniga kaarte väljastama augustis ning eilse õhtu seisuga oli sellise kaardi saanud 8200 klienti.

Ligi 14 000 panga hallatavast makseterminalist võimaldab viipemakseid umbes 1500. "Terminale uuendame järk-järgult ja viipemakse võimalusega kohti tuleb pidevalt juurde," kinnitas Swedbanki arvelduslahenduste juht Eero Treumann ERR-ile.

Puutevaba makset võimaldavad Treumanni kinnitusel nii nutiterminalid kui ka tavaterminalid. "Viipemakseid saab teha kõikjal, kus märkate viipemakse tähistust," selgitas ta.

"Klientide huvi viipekaartide vastu on suur. Oleme optimistlikud ning arvame, et inimesed võtavad uuenduse kiiresti omaks," kinnitas Treumann.

Turul on viipemakse võimalusega kohti muidugi rohkem kui 1500 Swedbanki terminali, sest ka teised pangad uuendavad nende poolt hallatavaid terminale.

Ka mitmed suuremad kaubandusketid soovivad viipemakse võimalust lähitulevikus oma klientidele pakkuma hakata ja on vajalike tarkvaraliste ettevalmistustega lõpusirgel.

SEB kinnitusel on viipemakse vastuvõtmise võimekusega juba neljandik nende makseterminalidest, seejuures on kõik väljastatud uued terminalid selle võimekusega.

Erinevalt Swedbankist ei paku aga SEB veel klientidele viipemakseid võimaldavaid kaarte. "Kontaktivabadele kaartidele üleminekut plaanib SEB järk-järguliselt järgmise aasta jooksul, kui on tekkinud enam võimekust nende kasutamiseks kaupmeeste juures," ütles SEB Balti divisjoni kaardivaldkonna juht Meelis Nurk.

Lätis alustas SEB kontaktivabade kaartide väljastamist 2013. aastal. "Senine kogemus on väga positiivne," märkis Nurk.

LHV on viipemaksevõimalusega pangakaarte väljastanud rohkem kui kuu aega ning selle ajaga on klientidele antud 5000 sellist kaarti.

"Kliendid, kellel uued kaardid on, ka neid kaarte kasutavad, kuid viipemaksevõimaluse kasutamise kohta hetkel eraldi statistikat anda ei ole," ütles LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

LHV on oma terminalides viipemaksevõimaluse sisse lülitanud, kokku on neid umbes tuhat. "Loodame, et mida rohkem viipemakse müügikohti lisandub, seda enam kogub see võimalus ka populaarsust," lisas ta.

"Tegemist on ikkagi uue standardiga. Kuna oleme viipemaksevõimalusega pangakaarte ka ise aktiivselt kasutanud, siis võiks öelda, et väiksemaid kui kümne-euroseid oste ei soovigi muud moodi enam teha. Viipemakse on nii palju kiirem ja lihtsam," rääkis Rum.

Tulevikus on suure tõenäosusega kõikidel pangakaartidel viipemakse võimalus. Visa ja Mastercard soovivad, et 2020. aastaks oleks terve Euroopa võimeline viipemakseid tegema.

Eero Treumann Swedbankist kinnitas, et plaani kohaselt on 2019. aasta lõpuks kõik nende poolt hallatavad terminalid valmis selliseid makseid vastu võtma ja 75% kaartidest on lisaks kiibile varustatud ka viipemakseid võimaldava antenniga.



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: