Eesti rannikul on veetase langenud peaaegu meetri jagu ({{commentsTotal}})

Soome lahe veetase on kõvasti langenud, nii et Eesti rannikul on veetase isegi 90 sentimeetri võrra tavapärasest madalam. Tavapäraselt oleme me sel ajal hädas sügistormide ja väiksemate üleujutustega, nüüd aga on siis hoopis vastupidi. Kõige suuremas veepuuduses vaevleb Eesti läänerannik.

Kui tuul puhub suunaga rannikult merele, siis veetase langeb ja just selline kirdetuul juba kolmandat ööpäeva Soome lahe kohal möllabki. Nii näiteks oli veetase kolmapäeval Rohukülas -70 sentimeetrit ja Pärnus ligi 90 sentimeetrit tavapärasest madalam ja see põhjustab laevaliikluses tõrkeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Madal veetase kimbutab ka soomlasi. Väga tavapärane kirdetuul sel aastaajal ei ole, nendib sünoptik Ele Pedassaar.

"Tegelikult sellisel aastaajal oleme harjunud, et tuul puhub hoopis teiselt poolt ja tõstab hoopiski veetaset, et madalrõhkkonnad on katmas Põhja-Euroopat ja meil on pigem lääne- ja edelatuuled ja veetase tõuseb tavalisest pool meetrit kõrgemale, aga antud olukorras on lihtsalt teistmoodi, aga sellega tuleb harjuda ja leppida," ütles Pedassaar.

Lootust tuulesuuna muutumisele lähipäevil ei ole ja homme piitsutab meid lisaks tuulele ka vihm.

"Tuulesuuna muutus saabub tõenäoliselt järgmise nädala keskpaigas, vahepeal võib ilma isegi veidi vaiksemaks jääda, nädala alguses, teisipäev, kolmapäev, on lootus, et saame rahu ja tuulesuuna muutus, mitte küll lootusrikkasse läände ja edelasse, mis tõstaks veetaset, vaid loodesse," lisas Pedassaar.

Eestini oleks võinud vabalt jõuda lumesadu, nii nagu täna Poolas ja Slovakkias juhtus. Tatrates langes temperatuur alla nulli ja maastik pakkus lausa piltpostkaardilikke vaateid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: