AK video: kodumaale naasev Kaljulaid tegi ERR-ile Luksemburgis ekskursiooni ({{commentsTotal}})

Kolmapäev oli Kersti Kaljulaidi viimane tööpäev Euroopa Kontrollikojas. Esmaspäeval presidendiametisse asuv Kaljulaid pidas kolleegidele südamliku kõne ja tegi ERR-i korrespondendile Johannes Trallale viimased 12 aastat koduks olnud Luksemburgis ekskursiooni.

Päikesepaistelise kolmapäeva pärastlõunal maandub Euroopa ühe pisema ja rikkama riigi lennujaamas õhulaev, pardal Eesti tulevane president. Ta tuleb ära andma oma töötõendit ja jätma kolleegidega hüvasti, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Euroopa Kontrollikoja kõrged ametnikud on silmnähtavalt elevil. Olukord on tavatu. Esiteks satuvad ajakirjanikud ja fotograafid nende majja harva. Teiseks pole ühtegi selle maja töötajat varem edutatud riigi presidendiks.

"Tõsi, see on midagi unikaalset," nentis Euroopa Kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne.

"Te teate kõik, et ma olen kibelenud lahkuma, aga keegi ei kujutanud ette, et pean kasutama nii rasket väljapääsu," ütles Kaljulaid kolleegidele peetud kõnes.

Endised kolleegid kõnelevad Kersti Kaljulaidist ülivõrdes.

Kaljulaid ei pelga vaidlusi, kujundab alati välja oma arusaama ja jääb seda kaitstes sõbralikuks, ütles Briti kolleeg Peter Welch. "Ta on kiire taibuga ja tal on väga hea arusaamine suurest pildist ja detailist," lisas ta.

"Ta on üks suurima kogemusega liikmeid siin majas ja kui temasugune lahkub, jääb alati tühimik," tunnistas kontrollikoja president Lehne.

Luksemburgis alates 2004. aastast samas kabinetis töötanud Kaljulaid on kontrollinud Euroopa Liidu teadusrahade, põllumajandustoetuste ja ühtekuuluvusvahendite kasutamist.

Neli aastat vastutas Kaljulaid kontrollikoja tähtsaima avaliku dokumendi - aastaaruande koostamise eest, mida tal tuli kaitsta Euroopa Parlamendis. Just etteasted Brüsselis ja Strasbourg'is on voolinud Kaljulaidi täpse ja napisõnalise esinemismaneeri.

"Euroopa Parlamendis antakse sissejuhatavaks sõnavõtuks aega 3-5 minutit. Küsimustele vastamiseks, keegi otseselt ei ütle, aga kui minuti ületad, siis ei ole enam viisakas. Peab jõudma mõtte ära öelda ühe minutiga," selgitas Kaljulaid.

Liftiga sõitmisele eelistab tulevane president käia trepist, aga Kaljulaidi arvel on ka sadu jooksukilomeetreid Luksemburgi mägimaastikul.

Luksemburgi elamise pakkis Kaljulaidide perekond kokku juba suvel. Laste uus kooliaasta pidi algama Eestis, sõltumata sellest, kas valitsus selleks ajaks kontrollikotta uue esindaja leiab. Kuni koalitsioon vaidles, käis tulevane president Luksemburgis lennukiga tööl ja veetis ööd sõprade diivanitel. Enne seda elas ta perega Luksemburgis kuus aastat.

"See on piirkond, kus elab hästi palju tavalisi inimesi, kes töötavad raudteedel, ehituses. Kui me siia kolisime oma kahe väikese lärmaka pojaga, siis olin natuke mures, tegemist ikka vanemate inimestega. Aga kordagi pole olnud mingit pahandust," meenutas Kaljulaid.

Linnaekskursioon jätkus Luksemburgi südames, kunstimuuseumi ja ooperiteatri juures. "See on minu jaoks üks Euroopa ilusamaid linnaruume," tunnistas Kaljulaid.

Mis on aga see, mille Kaljulaid kontrollikojast Kadriorgu kaasa võtab? "12 aastat ausa riigi pidamise õpetust! See on väga tõhus kool!" rõhutas Kaljulaid lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: