President Ilves: vajame rääkimise, kuulamise ja arvestamise oskust ({{commentsTotal}})

Nõudlikkus iseenda ja kaaslaste suhtes on sootuks midagi muud kui solvav ja pealiskaudne või populistlik ärapanemine, toonitas president Toomas Hendrik Ilvese oma ametistlahkumise telepöördumises.

Hea Eesti rahvas. Kallid sõbrad.

Täna on minu viimane täispikk tööpäev teie presidendina. Homme annab Vabariigi Presidendi ametivande Kersti Kaljulaid, iseseisvuse taastanud Eesti neljas riigipea.

Minu hinges on rahulik tunne. Kümme aastat presidendina on iga päev kinnistanud seda, millesse uskusin juba lapsena. Et Eesti rahvas on tubli, nutikas ja sitke. Meil on ärgas meel, usk iseendasse ja oma riiki.

Sadadel kohtumistel Hiiumaast Narvani ja Lahemaast Valgani sain tuttavaks paljude inimestega, kellel on julgust suurelt mõtelda ja kaugele unistada. Olete andnud mulle usku ja jõudu. Aitäh teile.

Olen rahulik ka põhjusel, et Eesti on kaitstud ja meie julgeolek hoitud. Viimane kümnend on olnud pöördeline. Nägime, kuidas Euroopa senine julgeolekupilt mõranes ja kogesime, kui tähtis on liitlaste õlatunne. Riigikaitse kõrgema juhina nägin seda kõike lähedalt.

Sarnast õlatunnet – rääkimise, kuulamise ja üksteisega arvestamise oskust – vajame Eesti sees. Praegusest rohkem. See tähendab ka, et otsustajate otsused on põhjendatud ja arusaadavad nagu sedagi, et mõistame muret, kui kellelgi on raske toime tulla ja oleme toeks.

See on osa kestlikust vaatest Eestile.

Vabariigi President, kes seisab väljaspool erakondi, saab olla parlamendile, valitsusele ja erakondadele nõudlik partner. Nõudlikkus iseenda ja kaaslaste suhtes on sootuks midagi muud, kui solvav ja pealiskaudne või populistlik ärapanemine.

Kaks mõtet veel.

Olen kindel, et Kersti Kaljulaid saab Eestile heaks riigipeaks. Palun teid, kaasmaalased, hoiame kõik koos uut presidenti, tema peret ja tema lähedasi.

Paljud on küsinud, mida mina edasi teen. Jään tegelema teemadega, mida olen alati Eesti puhul oluliseks pidanud: välis- ja julgeolekupoliitika, kaasaegne e-riik, küberturvalisus. Kus ja kuidas ma seda kõike teen, ka see saab varsti selgeks. Ent, kui parafraseerida üht tuntud ütlust, siis minu refrääniks jääb alati Eesti.

Sõbrad.

Ma tänan teid kõiki, kes te olete otseselt või kaudselt mulle riigipea-aastatel kaaslasteks olnud. Presidenditöö on täis ülevust ja samas koormavat vastutust. Oled küll üksi, ent saad tuge nii paljudelt inimestelt, kelle mõtted, teod, unistused ja muredki on mind inspireerinud ja innustanud.

Ma tänan, hea Eesti rahvas, et sain sind presidendina teenida. See on olnud mulle suurim au.

Elagu Eesti!

Toimetaja: Rain Kooli



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.