Kapten: Rohuküla ja Heltermaa vahel on kaks madalat ja kitsast kohta ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal häiris Rohuküla-Heltermaa praamiliinil liiklust ebatavaliselt madal veetase. "Aktuaalne kaamera" uuris, miks on just Hiiumaa ja mandri vaheline laevatee veetaseme languse suhtes tundlik.

Kirdest- ja idast puhunud tuul langetas sellel nädalal veetaseme Lääne-Eestis ebatavaliselt madalaks. Näiteks kolmapäeva õhtul oli meri Rohuküla sadamas kuni 70 sentimeetrit alla normi. See tähendas, et suuremad parvlaevad Regula ja St. Ola pidid korduvalt kai äärde jääma ja liinile toodi vahepeal appi ligi meetri võrra väiksema süvisega parvlaev Harilaid.

"Siin on kaks madalat kohta ülesõidul Rohukülast Heltermaale, Rukirahu faarvaater ja Heltermaa faarvaater, mis on väga kitsad ja seal peab olema siis väga hoolas. Ja kuna seal on madal, siis ka madala veeseisuga on seal suurtel laevadel lihtsalt võimatu sõita," selgitas parvlaeva Harilaid kapten Tiit Nõu.

Väga madala veetaseme korral on neis kohtades reaalne oht, et veidi enam kui neljameetrise süvisega Regula ja St. Ola võivad end vastu merepõhja vigastada.

"Kui siin üle poole meetri, 60 sentimeetrit läheb juba miinusesse, siis St. Ola ja Regula ei saa enam tööd teha,"

3,1-meetrise süvisega Harilaiu jaoks pole selline veetase probleemiks. Kuna laev on aga väiksem, on ta tuule suhtes tundlikum kui St. Ola või Regula.

"Nord-osti tuulega kuskil juba 20 meetrit või natuke isegi vähem seal, Heltermaal ei saa ohutult kaisse silduda ja seista kai ääres sellepärast, et seal tekib laine ja meil võivad seal otsad katki minna ja seal on lihtsalt ohtlik," nentis kapten.

Nõu sõnul kasutatakse keerulistel lõikudel liiklemiseks nii GPS-i kui ka vanu häid meremeheoskusi. "Kõige täpsem on ikkagi sõita kaldamärkide järgi. On liidsiht, mille järgi laev sõidab, on poid, faarvaatris on poid vees ja siis on ka muidugi GPS ja elektronkaart abiks."

Meri on nii madal nagu lõppeval nädalal õnneks siiski üpris harva. Varem on madal veetase häirinud laevaliiklust Hiiumaa liinil näiteks 2014. aasta jaanuaris ja 2013. aasta märtsis.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: