Kapten: Rohuküla ja Heltermaa vahel on kaks madalat ja kitsast kohta ({{commentsTotal}})

Lõppeval nädalal häiris Rohuküla-Heltermaa praamiliinil liiklust ebatavaliselt madal veetase. "Aktuaalne kaamera" uuris, miks on just Hiiumaa ja mandri vaheline laevatee veetaseme languse suhtes tundlik.

Kirdest- ja idast puhunud tuul langetas sellel nädalal veetaseme Lääne-Eestis ebatavaliselt madalaks. Näiteks kolmapäeva õhtul oli meri Rohuküla sadamas kuni 70 sentimeetrit alla normi. See tähendas, et suuremad parvlaevad Regula ja St. Ola pidid korduvalt kai äärde jääma ja liinile toodi vahepeal appi ligi meetri võrra väiksema süvisega parvlaev Harilaid.

"Siin on kaks madalat kohta ülesõidul Rohukülast Heltermaale, Rukirahu faarvaater ja Heltermaa faarvaater, mis on väga kitsad ja seal peab olema siis väga hoolas. Ja kuna seal on madal, siis ka madala veeseisuga on seal suurtel laevadel lihtsalt võimatu sõita," selgitas parvlaeva Harilaid kapten Tiit Nõu.

Väga madala veetaseme korral on neis kohtades reaalne oht, et veidi enam kui neljameetrise süvisega Regula ja St. Ola võivad end vastu merepõhja vigastada.

"Kui siin üle poole meetri, 60 sentimeetrit läheb juba miinusesse, siis St. Ola ja Regula ei saa enam tööd teha,"

3,1-meetrise süvisega Harilaiu jaoks pole selline veetase probleemiks. Kuna laev on aga väiksem, on ta tuule suhtes tundlikum kui St. Ola või Regula.

"Nord-osti tuulega kuskil juba 20 meetrit või natuke isegi vähem seal, Heltermaal ei saa ohutult kaisse silduda ja seista kai ääres sellepärast, et seal tekib laine ja meil võivad seal otsad katki minna ja seal on lihtsalt ohtlik," nentis kapten.

Nõu sõnul kasutatakse keerulistel lõikudel liiklemiseks nii GPS-i kui ka vanu häid meremeheoskusi. "Kõige täpsem on ikkagi sõita kaldamärkide järgi. On liidsiht, mille järgi laev sõidab, on poid, faarvaatris on poid vees ja siis on ka muidugi GPS ja elektronkaart abiks."

Meri on nii madal nagu lõppeval nädalal õnneks siiski üpris harva. Varem on madal veetase häirinud laevaliiklust Hiiumaa liinil näiteks 2014. aasta jaanuaris ja 2013. aasta märtsis.

Toimetaja: Laur Viirand



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.