Komissarov: ERM-i juhtumi üks põhjustaja on muuseumide püüdlus sõnumit lihtsustada ({{commentsTotal}})

Vaid nädal aega külastajatele avatud Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaat - jalahoobiga purustatav pühakukujutis - on tänaseks saanud juba veidi teistsuguse ilme. "Aktuaalne kaamera. Nädal" aga uuris, miks puudutavad meid aeg-ajalt piire kompavad kunstiteosed niivõrd, et selle autori esialgset ideed tuleb muutma hakata.

Eesti Rahva Muuseumi uut ekspositsiooni ette valmistava töögrupi eesmärk oli näidata meie ajaloos toimunud murdelisi sündmusi, innovatsiooni ja muutusi.

"Meie taotlus oli, et oleks selline eksponaat, kus kajastuks maailmapildi muutus, astumine sellisest kirevast katoliiklikust kiriku ruumist askeetlikusse, kõigest ülearusest, vana usu sümbolitest puhastatud kiriku ruumi selleks, et kuulutada puhast jumalasõna," rääkis ERM-i töögrupi liige, ajaloolane Inna Jürjo.

Multimeedia spetsialistide valmistatud objekt täitis püstitatud ülesande vaid osaliselt. Valitud lahenduse must-valge brutaalsus ja selle demonstratsioon tekitasid muuseumi avaõhtul massiivse pahameeletormi.

"See on ju vastutuse teema ja mitte ainult selle konkreetse näite najal, aga võtame kogu see vastutus, kui me lahkame minevikku. No kas reformatsioon siis sellele väiksele lapsele või täiskasvanule, kel avaneb võimalus virutada jalaga, annab mingisuguse pildi selle suure Euroopa kultuuriloo murrangulise sündmuse olemusest? Loomulikult mitte, me nende pisikeste asjakestega uputame asja olemuse, selles on see probleem," arvas omakorda ajaloolane David Vseviov.

Kuraator Eha Komissarov leidis, et antud juhtumi üks põhjustaja on Eesti muuseumide püüdlus oma ekspositsioone võimalikult atraktiivselt müüa ja seeläbi sõnumit lihtsustada.

"Võiks nagu oletada, et selle 5 või 10 või 15 aasta jooksul on kujunenud või tehtud mingi nimestik teemadest, mis ei allu lihtsatele tsitaatidele või show-kultuurist üle võetud käsitlustele ja kui sellist nimestikku pole, siis seda tuleb kiiresti tegema hakata ja selliste probleemsete nähtuste käsitluseks tuleb siis hakata otsima teisi uusi interaktiivseid lahendusi või nendest suisa loobuda," selgitas Komissarov.

Tänaseks on muuseum tunnistanud oma möödalaskmist ning vägivallale õhutav pedaal on teoselt eemaldatud. Tekkinud verbaalset vägivalda nii muuseumi kui kultuuri vastu laiemalt pole aga sama lihtne kustutada.

"Me kõik peame omamoodi saavutuseks, et kultuur on sotsiaalne ja ei keskendu ainult ilu paljundamisele enda ümber ja kultuur selles sotsiaalsuses muidugi töötab väga palju vägivalla märkidel. Kõne all olev objekt muidugi ei ole hea näide, pigem on tegemist lihtsalt mõttetu vägivallamärgi juurde tegemisega, mis aga sugugi ei tähenda, et kui tekivad mingid publiku ja kultuuriasutuse vahelised konfliktid, peab kogu ühiskond tagajalgadele tõusma," sõnas Komissarov.

"Seal ongi see Twitteri-maailm, see on lühikeste sümbolite maailm. Me nendele reageerime, meil pole aega süveneda mingisse laiemasse tagamaade süsteemide kompleksidesse, nii see paraku on. Niisugused asjad meid ju erutavad. Poliitikud räägivad meiega ju täpselt samasuguste loosungitega ja see erutab, me ju arutleme. Me ju arutame kategooriates "hea või halb". Alles valisime presidenti. See on ju kõik tuttav ja see on praegu teisel tasandil täpselt seesama," arutles ajaloolane Vseviov.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: