Augustis oli kaubavahetuse puudujääk selle aasta väikseim ({{commentsTotal}})

Konteinerid
Konteinerid Autor/allikas: Scanpix

Kaupade eksport kasvas tänavu augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 12 protsenti ja import kaheksa protsenti, impordi kasvust kiirem ekspordi kasv vähendas kaubavahetuse puudujääki, mis oli selle aasta väikseim.

Augustis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 80 miljonit eurot, mullu augustis 108 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Augustis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi ehk 17 protsenti Eesti koguekspordist, Soome 16 protsenti ja Läti 10 protsenti. Eksport kasvas enim Mehhikosse, Soome ja Saksamaale ehk vastavalt 33 miljonit, 19 miljonit ja 14 miljonit eurot.

Mehhikosse eksporditi eelmise aasta augustiga võrreldes enam elektriseadmeid, Soome mehaanilisi masinaid, optikaseadmeid, puitu ja puittooteid ning Saksamaale elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Enim kahanes eksport Hollandisse.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mitmesuguseid tööstustooteid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas oluliselt elektriseadmete, sealhulgas kommunikatsiooniseadmed, mitmesuguste tööstustoodete, sealhulgas kokkupandavad puitehitised ning transpordivahendite, sealhulgas sõiduautode eksport. Vähenes mehaaniliste masinate eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas augustis 71 protsenti kogu ekspordist. Enim mõjutas ekspordi kasvu Eesti päritolu kaupade väljavedu, mis suurenes 14 protsenti, samas välispäritolu kaupade taasväljavedu kasvas seitse protsenti.

Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas enim elektriseadmete, mitmesuguste tööstustoodete, mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport. Riikide lõikes kasvas enim Eesti päritolu toodete väljavedu Mehhikosse, Soome ja Saksamaale.

Augustis imporditi kõige enam kaupu Soomest ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist, Saksamaalt 11 protsenti ja Leedust 10 protsenti. Kõige rohkem kasvas import Venemaalt, Saksamaalt ja Hiinast. Eelmise aasta augustiga võrreldes veeti Venemaalt rohkem sisse mineraalseid tooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ja Hiinast elektriseadmeid. Kõige enam kahanes import Poolast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning tekstiili ja tekstiiltoodete sisseveo suurenemine. Enim kahanes mineraalsete toodete sissevedu.

Käesoleva aasta augustis olid ekspordihinnad eelmise aasta tasemel, kuid impordihinnad langesid kolme protsendi võrra. Võrreldes käesolev aasta juuliga kasvas augustis eksport 15 protsenti ja import viis protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: