Õunakasvatajad peavad jaekettide tarnetingimusi liiga rangeteks ({{commentsTotal}})

See aasta on õunakasvatajatele olnud väga saagirohke. Ometi on suuremates jaekettides rohkem välismaa kui Eesti õunu ja kodumaised ubinad on pigem kallimad. Õunakasvatajad leiavad, et jaekettide seatud tarnetingimused on liiga ranged.

Üle Eesti on õunapuud lookas ja kehvemini ei kasva ubinad ka suuremates õunaaedades. Sellest hooliamta on Eesti õunad jaekettides võrreldes välismaiste õuntega vähemuses ja hindki on tihti kallim, ületades kilogrammi kohta ühte eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".


Rimi puu- ja köögiviljade kategooriagrupi juht Elis Suviste ütles, et igast Rimi kauplusest leiab praegu Eesti õuna ja hind ei ole ka kõige kallim. Ta märkis, et Eesti õunakasvatajad on oma hinda mahtude suurendamise eesmärgil allapoole toonud.

Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastini sõnul on jaekettide seatud tingimused Eesti tootjatele karmid.

"Nende õunte kogused võivad olla päris märkimisväärsed ja tarnetigimused on ka need, mida kaubanduskett tootjalt ootab, ehk siis, et see õun jõuaks mingiks kellaajaks kindlasse sihtpunkti ja tihtipeale küsitakse ka tootjalt transporti, mida tootjal pakkuda ei ole," sõnas Strastin.

Elis Suviste ütles, et tarnijate valikul on oluline kvaliteet, mistõttu peavad tootjad tooma oma õunad kesklattu, mitte konkreetsesse poodi. Teiseks peavad mahud olema sellised, et pood suudaks näiteks sama õunatootja õunu pakkuda nädal aega järjest. Väiketootjatele käib see aga üle jõu.

"Kui toode vastab kvaliteedile, siis meil on täna Eesti õuna pakkujate seas pakkujaid, kes suudavad meile tarnida kesklattu toodet ja sealt me tarnime edasi kauplustele," sõnas ta.

Marjamaa talu peremees Tõnu Oks leidis, et alustaval kasvatajal lihtne ei ole. "Minul on mahlad ja marjad seal Tartu konsumites juba paarkümmend aastat müügil olnud Minul on selles mõttes lihtsam, et mind teatakse. Kasvatajal, kes alustab väga lihtne ei olegi, sest see õun ongi meie kliimas niimoodi, et igal aastal ei tule mingit kindlat taset. Tuleb headel aastatel palju ja siis ongi oht see perioodilisuse teke."

Põhjusi, miks Eesti kohalikud tootjad ei suuda tarbijate vajadusi suuremal määral täita, on Raimond Strastini sõnul mitu. Näiteks ei ole piisavalt uuendatud viljapuuaedu. Teisalt on puudulik ka tootjate endi suutlikkus teha koostööd, et näiteks ühiselt seljad kokku pannes suuremaid koguseid poodi müüki viia.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: