Dalai-laama külastas Riiat ({{commentsTotal}})

{{1476126281000 | amCalendar}}

Andestust ja mõistmist napib maailmas rohkem kui raha ja haridust, leiab 14. dalai-laama Tenzin Gyatso. Esmaspäeval algasid Riias kaks päeva kestvad dalai-laama õpetused Baltimaade ja Venemaa elanikele ja need peaks selgitama, kas ning miks budistlik õpetus on tõene.

Dalai-laama on Riias üldse viiendat korda ja õpetusi annab teist korda. Ametlikke kohtumisi tal siin kavas ei ole, kuid parlamendiliikmetega ka Eestist on ta siiski kokku saanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Dalai-laamalt oodati sõnumit, kuidas üha ärevamaks muutuvas maailmas säilitada rahu ja usaldus. Et dalai-laama ei saa Venemaad külastada, on Riiga kohtuma saabunud ka palju sealseid budiste. Ajal, mil Venemaal erinevate organisatsioonide tegevust pärsitakse, soovitas Tenzin Gyatso enam keskenduda budismi teaduslikule ja filosoofilisele poolele. Dalai-laamalt päriti ka Ukraina-Vene konflikti kohta.

"Kui kahe teineteisega tihedalt seotud rahva konflikt kasvab üle vägivaldseks, ei võida sellest kumbki pool. Mõlemad kaotavad," ütles ta.

Riias antavate õpetuste teema on dalai-laama välja valinud ise. See keskendub India budistliku õpetlase Dharmakirti teose Pramanavarttika teisele peatükile.

Eestlasi oli Riias dalai-laamat kuulamas mitu bussitäit. Teiste hulgas ka riigikogulased, Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik ja Ken-Marti Vaher (IRL).

Talviku sõnul rääkis dalai-laama sõjast ja rahust, Venemaast ja Hiinast, kliimamuutustest ja reinkarnatsioonist.

"Veel pikalt sellest, kuidas ta soovib, et inimesed temaga kohtudes ei oleks kammitsetud, formaalsed ja kanged, vaid oleksid lõbusad avatud, krambivabad ja nimetaks teda tema pühaduse asemel hoopis vennaks," märkis Talvik.

"Meil on hädavajalik rääkida küll religiooni kaudu, kuid siiski harmoonia ja teineteisemõistmise põhialustest. Kui suudame vaidlusalused teemad selgeks väidelda, on see oluliselt parem, kui peaksime üksteisele oma seisukohti jõuga peale suruma," sõnas dalai-laama tõlk Helmuts Ancants.

Dalai-laama leiab, et budistliku loogika ja tunnetusteooria teadmine rikastab iga inimest. Praeguse Euroopa-ringsõidu ajal viib ta selle sõnumi veel nelja riiki.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: