Majutusettevõtete külastatavus kasvas augustis aastaga kuus protsenti ({{commentsTotal}})

Turistid.
Turistid. Autor/allikas: PM/Scanpix

Augustis peatus Eesti majutusettevõtetes 417 000 sise- ja välisturisti ehk kuus protsenti enam kui eelmise aasta samal ajal.

Tänavu augustis kasutas majutusettevõtete teenuseid 24 000 turisti enam kui eelmise aasta samal kuul. Eelmise aasta augustiga võrreldes suurenes välis- ja siseturistide arv vastavalt kuus ja viis protsenti, teatas statistikaamet.

Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku turistide koguarvust. Kokku kasutas augustis majutusettevõtete teenuseid 256 000 välisturisti ehk 15 000 enam kui mullu augustis. 38 protsenti välisturistidest saabus Soomest, 10 protsenti Saksamaalt, kaheksa protsenti Venemaalt ja seitse protsenti Lätist.

Majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest 78 protsenti tuli Eestisse puhkama, 17 protsenti oli tööreisil ning ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.
Välisturistid eelistasid enim Tallinna, kus peatus 63 protsenti majutatud välisturistidest, Pärnu linnas peatus 10, Tartus kuus ja Saare maakonnas viis protsenti turistidest.

Augustis peatus majutusettevõtetes 162 000 siseturisti, mis on 8000 turisti enam kui eelmise aasta augustis. Puhkusereisil oli 65 protsenti ja tööreisil 18 protsenti siseturistidest. Harju maakonnas peatus 20, Pärnu maakonnas 15, Ida-Viru maakonnas üheksa ning Saare maakonnas kaheksa protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Augustis pakkus külastajatele teenust 1311 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 55 000 voodikohta ehk 1300 voodikohta rohkem kui eelmise aasta augustis. Täidetud oli 56 protsenti tubadest ja 47 protsenti voodikohtadest.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 35 eurot, mis oli kahe euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 42 eurot, Pärnu maakonnas 36 eurot, Saare maakonnas 32 eurot ja Tartu maakonnas 30 eurot.

Toimetaja: Marek Kuul



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: