Piltuudis: tänavune Nobeli majanduspreemia laureaat on tuntud Eesti fotograafi sugulane ({{commentsTotal}})

Kunstnik Peeter Laurits majandusnobelise Bengt Holmstörmi kukil.
Kunstnik Peeter Laurits majandusnobelise Bengt Holmstörmi kukil. Autor/allikas: Erakogu/Facebook

Fotograaf ja kunstnik Peeter Laurits avaldas sotsiaalmeedias, et tänavusel majandusnobelistil Bengt Holmstörmil on Eesti juured. Nimelt on Holmström tema nõbu ja Lauritsa sõnul päritolu poolest soomerootslasest veerandeestlane.

"Ma pidin tooli pealt maha kukkuma kui vend Toomas helistas ja ütles, et tänavuse Nobeli majanduspreemia said Oliver Hart ja Bengt Holmström," kirjutas fotograaf Peeter Laurits sotsiaalmeedias.

Laurits täpsustas, et Bengt Holmström oli tema nõbu. "Nagu juuresolevalt pildilt näha, oleme me varases lapsepõlves nobelisti hobusena kasutanud. Palju õnne armas Beni!," kommenteeris Laurits posituse juurde lisatud fototõestust.

Nimelt oli Lauritsa sõnul tema vanavanaisa ja vanavanaema küll eestlased, aga kuna vanavanaema sai Pärnu tütarlaste gümnaasiumis saksakeelse hariduse ning töötas hiljem vürstinna Tuhhatševskaja seltsidaamina, oli koduseks keeleks saksa keel.

"Viiest lapsest jäi ainult mu vanaema Eestisse, teised sõitsid maailma laiali. Beni vanaema abiellus Helsingis rootsi fotograafiga ja tema tütar, Beni ema, rootsi ärimehega. Niisiis on Beni soomerootslasest veerandeestlane," selgitas Laurits.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: