Suurbritannia hakkab lähiajal Calais' laagrist alaealisi vastu võtma ({{commentsTotal}})

Suurbritannia hakkab lähipäevil võtma vastu sadu lapsi Prantsusmaal Calais's asuvast migrantidelaagrist.

Calais' laagris elab kuni 10 000 peamiselt Sudaanist ja Afganistanist pärit migranti, kes tahavad minna Suurbritanniasse, vahendasid ERR-i teleuudised.

Kohalikud võimud ehitavad Suurbritannia rahalisel toel müüri, mis takistaks migrantidel sadamasse suunduvatele veokitele hüpata.

Prantsuse õigusorganid on öelnud, et töö laagri likvideerimiseks võib alata juba oktoobris ning selle asukad paigutatakse ümber migrantide vastuvõtukeskustesse. Laagris elab praegu ka 950 alaealist, neist paljud täiskasvanud saatjata.

"Calais' põgenikelaagris on sadu lapsi, kelle pereliikmed on Ühendkuningriigis. Meil on koostamisel täpne nimekiri. Suurbritannia peab täitma oma moraalset kohust," selgitas Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve.

Toimetaja: Laur Viirand



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: