Euroopa Parlamendis käidi välja kolm Sahharovi auhinna kandidaati ({{commentsTotal}})

{{1476169411000 | amCalendar}}
Andrei Sahharovi pilt Berliini müüril.
Andrei Sahharovi pilt Berliini müüril. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ja arengukomisjoni ühisel koosolekul selgusid teisipäeval kolm kandidaati, kelle seast valitakse tänavune Sahharovi preemia saaja. Üks kandidaatidest - Iraagi jeziidide eestkõneleja Nadia Murad - sai aga teisipäeval juba kätte Vaclav Haveli nimelise inimõiguste auhinna.

Esimese kandidaadina käidi välja krimmitatarlaste liider Mustafa Džemilev, vahendasid Raadio Vaba Euroopa ja BBC.

Krimmitatari Rahva Medžlise endist esimeest Džemilevit pole Vene võimud pärast 2014. aastal toimunud annekteerimist enam Krimmi poolsaarele lasknud. Ka Medžlise tegevus on praeguseks Moskvale allutatud Krimmi võimude poolt ära keelatud.

72-aastane Džemilev oli inimõiguste eest seisja juba Nõukogude ajal ning tal tuli selle tegevuse eest ka korduvalt vanglas viibida. Krimmitatarlaste õiguste nimel võitlemist jätkab ta praegu Ukraina ülemraada saadikuna.

Teisena lisati kandidaatideks kaks jeziididest inimõiguslast. Noored jeziidi naised Nadia Murad ja Lamiya Aji Bashar võeti ISIS-e poolt vangi 2014. aastal, kui islamistlik äärmusrühmitus nende Põhja-Iraagis asuva koduküla vallutas. Sama aasta lõpus õnnestus äärmuslaste seksuaalvägivalla all kannatanud naistel põgeneda ning neist on saanud hiljem oma kogukonda tabanud tragöödia tunnistajad ning ohvrite eestkõnelejad.

Ühe auhinna sai Murad oma tegevuse eest juba teisipäeval kätte, nimelt anti talle Euroopa Nõukogu poolt Vaclav Haveli nimeline inimõiguste auhind.

Kolmandaks kandidaadiks on Türgi ajakirjanik ja päevalehe Cumhuriyet endine peatoimetaja Can Dündar, kes võeti Türgi võimude poolt 2015. aasta novembris vahi alla. Meest süüdistati selles, et tema ajaleht avaldas artikli, mille kohaselt toimetasid Türgi luureteenistus relvi Süürias tegutsevatele islamistlikele võitlejatele. Käesoleva aasta mais mõisteti ta Cumhuriyet riigisaladuse lekitamise eest viieks aastaks ja 10 kuuks vangi.

Sahharovi mõttevabaduse auhind antakse välja igal aastal.

Euroopa Parlament tunnustab Sahharovi auhinnaga isikuid, kes on väljapaistval moel aidanud kaasa võitlusele inimõiguste eest. Auhinda antakse välja 1988. aastast. Kandidaate võivad esitada fraktsioonid või vähemalt 40 Euroopa Parlamendi liiget.

Näiteks 2011. aastal pälvis preemia Tuneesia juurviljamüüja Mohammed Boazizi, kelle enesepõletamine algatas Araabia kevade sündmused. Järgnenu aastal said auhinna kakas Iraani aktivisti - Jafar Panahi ja Nasrin Sotoudeh.

2013. aastal sai preemia Pakistani koolitüdruk Malala Yousafzai, kes võitleb tütarlaste õiguse eest haridusele ja on avalikult kirjutanud tüdrukute olukorrast islamiäärmuslikus ühiskonnas.

2014. aasta auhind anti Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloogile Denis Mukwegele tema tegevuse eest naiste õiguste kaitsmisel.

Eelmise aasta Sahharovi auhind läks Saudi Araabia blogijale Raif Badawile.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: