Uuring: Saksa finantskeskused on Londonist lähtuva Brexiti-migratsiooni ajal eelisseisus ({{commentsTotal}})

Frankfurt.
Frankfurt. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ajalehe The Financial Times korraldatud uuringu kohaselt on Saksamaa finantskeskused Frankfurt ja München teistest Euroopa linnadest palju paremini valmis selleks, et Suurbritannia EL-ist lahkumise järel Londonist eemalduvaid ettevõtteid ja töökohti majutada.

Ühe põhjusena tuuakse välja asjaolu, et 70% EL-i juhtivatest pankadest ning 60% juhtivatest kindlustusfirmadest juba omab Saksamaal haruettevõtteid. Näiteks panganduse valdkonnas on Saksa linnade lähimateks konkurentideks Luxembourg, kus eelpool mainitud näitaja on 50%, ja Dublin ning Pariis, mõlemad 40 protsendiga, kirjutas väljaanne.

"Finantsteenuste vallas alustab enamus organisatsioone, kes praegu oma võimalusi kaalub, sealt, kus nad juba praegu kohal on," nentis KPMG partner Bill Michael.

Ühe suurpanga jurist aga lisas kokkuvõtteks, et esimesena vaatab ettevõte seda, mis neil on juba mujal Euroopa Liidus olemas. Seejärel vaadatakse peale kliendibaasile ning tähtsuselt kolmanda asjaoluna kaalutakse asukoha tööjõuseadusi.

Euroopa 10 suuremast pangast omab 8 peakorterit või haruettevõtte peakorterit Frankfurdis, Münchenis või mujal Saksamaal. Kindlustusettevõtete puhul on olukord natuke tasavägisem: 8 firmat omab peakorterit Dublinis, Saksa linnad ja Madrid järgnevad 6 firmaga ning Milano ja Luxembourg viie peakorteriga.

Paljud rahvusvahelised pangad ja kindlustusfirmad kasutavad Londonit praegu baasina, mille kaudu ülejäänud Euroopa Liitu siseneda, ning kogu suve on need ettevõtted mõelnud, kuidas tagada Brexiti - eriti nn Hard Brexiti - korral edasiseks edukaks tegutsemiseks vajalik infrastruktuur.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: