Pärnumaa kodud ja ettevõtted saavad ülikiire interneti ({{commentsTotal}})

Pärnumaa ettevõtted ja kodud saavad liituda ülikiire internetiga.
Pärnumaa ettevõtted ja kodud saavad liituda ülikiire internetiga. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pärnumaa selgitab välja maakonna ettevõtete ja majapidamiste ülikiire interneti vajadust, et siis projekt käivitada.

Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus on käivitanud projekti Digitee, et varustada kõik ülikiiret internetti vajavad kodud ja ettevõtted ülikiire internetiga. Projekti esimeses etapis selgitatakse välja ülikiire interneti vajadus, mis võimaldab tõsta nii elukvaliteeti kui aidata kaasa ettevõtluse arengule.

"Digitee eesmärgiks on viia kiire internet igasse kodusse. Preagu on ettevalmistav etapp pooleli, et selgitada välja, palju on huvilisi ja vajadust," selgitas Digitee projektijuht Valdor Telve Vikerraadio uudistele.

Teenuse hind veel selge pole. "Tasuta ta ei ole. Praegu on vara täpsetest hindadest rääkida, kuid oleme siin arutanud indikatiivseid suurusi ja liitumistasu võiks olla suurusjärgus 300 eurot," ütles Telve.

Telve sõnul peab inimene või ettevõte, kes soovib ülikiire internetiteenusega liituda, olema ise aktiivne ja oma huvi üles näitama. Selleks avaneb peagi võimalus projekti kodulehel.

Digitee projekti algatasid kuu aega tagasi Pärnu maavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus. Projekt puudutab kõiki Pärnumaa omavalitsusi ja kaht Läänemaa valda - Lihulat ja Hanilat.

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: