Prokurör pole eluaegse vangi vabastamisega nõus ({{commentsTotal}})

Oleg Pjatnitski telesillas vangla-kohus Postimees/Scanpix
Oleg Pjatnitski telesillas vangla-kohus Postimees/Scanpix

Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja kaalus kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vanglast vabastamist, prokurör temavabastamist ei toeta.

Pjatnitski (56) on praeguseks vangis istunud üle 33 aaasta. Seaduse järgi võib eluaegne vang vanglast vabaneda, kui tal on karistusest kantud vähemalt 30 aastat.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ene Uljanova kohtule esitatud kirjaliku arvamuse järgi prokuratuur Pjatnitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei toeta.

Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades kantud karistus piisav. Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri seisukoha järgi tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes vabaduses seaduskuulekalt käituda, leidis prokurör.

Kohus teeb määruse teatavaks hiljemalt 25. oktoobril.

Viimati kolm aastat tagasi suvel Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus leidis, et tema vabastamine pole põhjendatud.

Kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.

Pjatnitski kuriteod

Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.

Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.

1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.

Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.

Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: