Aivar Hundimägi: et pensionisüsteemist ei saaks hiirelõks ({{commentsTotal}})

Aivar Hundimägi
Aivar Hundimägi Autor/allikas: Äripäev

Kui poliitikud seoses teise pensionisambaga põhimõttelisi muutusi plaanivad, on oluline lasta inimestel valida vähemalt seda, kuidas nad soovivad talitada juba kogunenud rahaga – või anda võimalus end teisest sambast vabastada, kirjutab majandusajakirjanik Aivar Hundimägi oma arvamusloos.

Ligi kuu aega tagasi pani sotsiaalkaitseminister ja IRLi esimees Margus Tsahkna lauale ideed muuta Eesti pensionisüsteemi. Nendest ettepanekutest pälvis palju tähelepanu pensioniea tõstmine 2040. aastaks 70 eluaastale, teised ideed aga nii suurt tähelepanu ei saanud.

Ministri kava kohaselt näiteks seotaks esimene pensionisammas tööstaažiga. Seni on sinna koguneva raha hulk sarnaselt teisele sambale sõltunud olulisel määral pensionikoguja palga suurusest.

Kuigi see idee suurendab solidaarsust, pean tööstaažiga sidumist ja sissetuleku mõju vähendamist oluliseks olukorras, kus raha pensionisüsteemis napib. Esimese samba ülesanne peaks olema kõigile hädapärase vanaduspõlve tagamine. Kuna teise pensionisamba sissemaksed on niigi seotud inimeste palgaga, siis pole mõistlik seda põhimõtet esimeses sambas dubleerida.

Praegune Eesti pensionisüsteem on vildakas, sest loob ebavõrdsust. Inimese elatis tema vanaduspäevil on liiga suures sõltuvuses tööaastail teenitud palgast. Kui praegune olukord ei muutuks, siis tulevikus ebavõrdsuse probleem süveneks veelgi ning tööjõuturul olevad palgakäärid kanduksid edasi ka pensionitesse.

Loomulikult on esimese samba pensioni kujunemise põhimõtete muutmisel ka varjukülg. See võib soodustada ümbrikupalga maksmist. Kuna üks osa pensionist pole enam seotud sissetulekuga, siis võib muudatus motiveerida tegelikku sissetulekut varjama. Lõpptulemusena mõjutab see negatiivselt maksulaekumist ja kahandab poliitikute võimalusi pensioni tõsta.

Kui esimene sammas seotakse lahti inimese palgast, siis on oluline, et teiste pensionisüsteemi muudatustega me ei kahandaks inimeste huvi säästmise vastu.

Kui Eestis pandi paika praeguse pensionisüsteemi põhimõtted, siis olid erinevad parteid ühel meelel, et pension peab sõltuma töötasust. Mida rohkem teenid tööaastatel, seda suurem peab olema sinu sissetulek ka vanaduspõlves. Selle põhimõtte puhul jäeti aga arvestamata, et tööjõuturul tekivad paratamatult erinevate elualade vahel palgakäärid, mis kanduvad edasi vanaduspõlve.

Ei ole õige väita, et madalamat palka saavad inimesed on kõik selles ise süüdi ning seetõttu on nende väiksem pension põhjendatud. Näiteks maksutuludest sõltuvate haridus- ja sotsiaaltöötajate palgatase on suhteliselt madal ning seetõttu on ka nende ameti esindajate pension tulevikus väiksem. Kui olukord ei muutu, siis paratamatult langeb taoliste ametite populaarsus tööjõuturul.

Pensionilõhet suurendab ka periood, kui inimene on töötu või kui ollakse tööturult eemal näiteks väikeste laste või erivajadusega laste kasvatamise tõttu.

Kui esimene sammas seotakse lahti inimese palgast, siis on oluline, et teiste pensionisüsteemi muudatustega me ei kahandaks inimeste huvi säästmise vastu. Mind tegi ettevaatlikuks minister Tsahkna jutt sellest, et pensionifondide tootlikkus on kehv.

Kui eelmine kord ministrid taolisi avaldusi tegema hakkasid, otsustas valitsus peatada ajutiselt maksed teise sambasse. See otsus küll kompenseeriti kõrgemate maksetega aastatel 2014-2017, kui riik otsustas teise sambasse maksta 4% asemel 6% inimese palgast. Varsti saab see periood läbi ning maksed hakkavad olema taas 2%+4% ehk taastub maksete peatamisele eelnenud põhimõte.

Võimalik, et Tsahkna kriitikal teise samba fondide aadressil polnud mingit tagamõtet ja reegleid muutma ei hakata. Kui aga poliitikud teise sambaga seoses põhimõttelisi muutusi plaanivad, siis on oluline anda inimestele valida vähemalt seda, kuidas nad soovivad talitada juba kogunenud rahaga või anda võimalus end teisest sambast vabastada.

Nii ei tunne teise sambaga liitunud end kui lõksu meelitatud hiired, kes liiga hilja avastasid, et neile teise samba käivitamisel näidatud juustutükk oli viimane maitsev asi, mis riik neile pensionireformiga seoses pakkus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Lõke ja ilm
Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?Kas jaaniõhtul on mõeldav ka ujuma minna?

Võidupüha ilm interaktiivsel kaardil: jahedavõitu, pilvine, kuid vihmata

Ükski lõke ei jää võidupüha õhtul vihmast märgade puude tõttu süütamata. Küll aga tasuks hilisemateks õhtutundideks varuda soojemaid riideid, sest õhutemperatuur jääb üle Eesti vaid kümmekonna kraadi juurde. Alati võib muidugi lõkkele lähemale pugeda, aga sealjuures tulevad päästjad meelde, et viimane kustutab tule - nii jääb õnnetus tulemata.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.Kelly Sildaru Tallinna lennujaamas, teel Skopjesse Euroopa olümpiakomiteede foorumile, kus valitakse Piotr Nurowski auhinna laureaat.
Kelly Sildaru kandideerib järjekordsele spordiauhinnale

Kelly Sildaru kandideerib tänavu USA telekanalil ABC mainekale ESPY (Excellence in Sports Performance Yearly Award) auhinnale.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga"Naabrist parem" produtsent Jaanus Saar koos sisearhitekti Aljonaga
TV3 tõsielusaates osalenu süüdistab produtsenti hämarates tehingutes

Üle mitme aasta tõi TV3 eelmisel kevadhooajal tagasi eetrisse tõsielusaate "Naabrist parem", kus saates osalejad panid end proovile korteriehituses ning püüdsid võita televaatajate südamed. Saate osalise väitel oli kaadri taga toimuv isegi põnevam ja konfliktsem kui see, mis saatesse jõudis.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Keila raudteejaam.Keila raudteejaam.
Haldusreformi komisjon: valitsus peaks kaaluma Keilale erandi tegemist

Haldusreformi Põhja- ja Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon leidsid teisipäevastel koosolekutel, et valitsusel tuleks kaaluda Keilale erandi andmist ning ehkki eelistatud oleks Luunja ühinemine Tartu linnaga ja Nõo ühinemine Elvaga, peaks teise variandina kaaluma ka nende ühinemise lõpetamist.

Uuendatud: 22:08 
On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema