Aivar Hundimägi: et pensionisüsteemist ei saaks hiirelõks ({{commentsTotal}})

Aivar Hundimägi
Aivar Hundimägi Autor/allikas: Äripäev

Kui poliitikud seoses teise pensionisambaga põhimõttelisi muutusi plaanivad, on oluline lasta inimestel valida vähemalt seda, kuidas nad soovivad talitada juba kogunenud rahaga – või anda võimalus end teisest sambast vabastada, kirjutab majandusajakirjanik Aivar Hundimägi oma arvamusloos.

Ligi kuu aega tagasi pani sotsiaalkaitseminister ja IRLi esimees Margus Tsahkna lauale ideed muuta Eesti pensionisüsteemi. Nendest ettepanekutest pälvis palju tähelepanu pensioniea tõstmine 2040. aastaks 70 eluaastale, teised ideed aga nii suurt tähelepanu ei saanud.

Ministri kava kohaselt näiteks seotaks esimene pensionisammas tööstaažiga. Seni on sinna koguneva raha hulk sarnaselt teisele sambale sõltunud olulisel määral pensionikoguja palga suurusest.

Kuigi see idee suurendab solidaarsust, pean tööstaažiga sidumist ja sissetuleku mõju vähendamist oluliseks olukorras, kus raha pensionisüsteemis napib. Esimese samba ülesanne peaks olema kõigile hädapärase vanaduspõlve tagamine. Kuna teise pensionisamba sissemaksed on niigi seotud inimeste palgaga, siis pole mõistlik seda põhimõtet esimeses sambas dubleerida.

Praegune Eesti pensionisüsteem on vildakas, sest loob ebavõrdsust. Inimese elatis tema vanaduspäevil on liiga suures sõltuvuses tööaastail teenitud palgast. Kui praegune olukord ei muutuks, siis tulevikus ebavõrdsuse probleem süveneks veelgi ning tööjõuturul olevad palgakäärid kanduksid edasi ka pensionitesse.

Loomulikult on esimese samba pensioni kujunemise põhimõtete muutmisel ka varjukülg. See võib soodustada ümbrikupalga maksmist. Kuna üks osa pensionist pole enam seotud sissetulekuga, siis võib muudatus motiveerida tegelikku sissetulekut varjama. Lõpptulemusena mõjutab see negatiivselt maksulaekumist ja kahandab poliitikute võimalusi pensioni tõsta.

Kui esimene sammas seotakse lahti inimese palgast, siis on oluline, et teiste pensionisüsteemi muudatustega me ei kahandaks inimeste huvi säästmise vastu.

Kui Eestis pandi paika praeguse pensionisüsteemi põhimõtted, siis olid erinevad parteid ühel meelel, et pension peab sõltuma töötasust. Mida rohkem teenid tööaastatel, seda suurem peab olema sinu sissetulek ka vanaduspõlves. Selle põhimõtte puhul jäeti aga arvestamata, et tööjõuturul tekivad paratamatult erinevate elualade vahel palgakäärid, mis kanduvad edasi vanaduspõlve.

Ei ole õige väita, et madalamat palka saavad inimesed on kõik selles ise süüdi ning seetõttu on nende väiksem pension põhjendatud. Näiteks maksutuludest sõltuvate haridus- ja sotsiaaltöötajate palgatase on suhteliselt madal ning seetõttu on ka nende ameti esindajate pension tulevikus väiksem. Kui olukord ei muutu, siis paratamatult langeb taoliste ametite populaarsus tööjõuturul.

Pensionilõhet suurendab ka periood, kui inimene on töötu või kui ollakse tööturult eemal näiteks väikeste laste või erivajadusega laste kasvatamise tõttu.

Kui esimene sammas seotakse lahti inimese palgast, siis on oluline, et teiste pensionisüsteemi muudatustega me ei kahandaks inimeste huvi säästmise vastu. Mind tegi ettevaatlikuks minister Tsahkna jutt sellest, et pensionifondide tootlikkus on kehv.

Kui eelmine kord ministrid taolisi avaldusi tegema hakkasid, otsustas valitsus peatada ajutiselt maksed teise sambasse. See otsus küll kompenseeriti kõrgemate maksetega aastatel 2014-2017, kui riik otsustas teise sambasse maksta 4% asemel 6% inimese palgast. Varsti saab see periood läbi ning maksed hakkavad olema taas 2%+4% ehk taastub maksete peatamisele eelnenud põhimõte.

Võimalik, et Tsahkna kriitikal teise samba fondide aadressil polnud mingit tagamõtet ja reegleid muutma ei hakata. Kui aga poliitikud teise sambaga seoses põhimõttelisi muutusi plaanivad, siis on oluline anda inimestele valida vähemalt seda, kuidas nad soovivad talitada juba kogunenud rahaga või anda võimalus end teisest sambast vabastada.

Nii ei tunne teise sambaga liitunud end kui lõksu meelitatud hiired, kes liiga hilja avastasid, et neile teise samba käivitamisel näidatud juustutükk oli viimane maitsev asi, mis riik neile pensionireformiga seoses pakkus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: