Soome politsei kahtlustab, et Yle töötaja aitas Bäckmanil oma kolleegi laimata ({{commentsTotal}})

Laimu ohvriks sattunud Yle ajakirjanik Jessikka Aro.
Laimu ohvriks sattunud Yle ajakirjanik Jessikka Aro. Autor/allikas: kioski.yle.fi

Soome politsei kahtlustab üht rahvusringhäälingu Yle töötajat selles, et ta aitas Kremli-meelsel aktivistil Johan Bäckmanil korraldada vaenukampaaniat ühe teise Yle töötaja vastu.

Politsei peaks eeluurimismaterjalidega ühele poole jõudma juba lähiajal, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat.

Soome rahvusringhäälingu töötaja suhtes tekkinud kuriteokahtlustusest kirjutas teisipäeval esimesena uudisteagentuur STT. HS-ile kinnitas juhtumit hiljem Helsingi politsei uurija Harri Saaristola.

Ajalehe andmetel on kriminaalasjas peamises kahtlusaluseks Johan Bäckman. Tuntud aktivisti kahtlustatakse au haavamises raskendatud asjaoludel ja vaenamises, mille sihtmärgiks oli Yle ajakirjanik Jessikka Aro.

Teiseks kahtlustatavaks on aga Yle töötaja, kelle puhul kahlustab politsei seda, et ta andis Bäckmanile informatsiooni oma kolleegi tööülesannete ja liikumiste kohta.

Yle töötajat puudutavad episoodid on seotud konkreetsete, üksikute juhtumitega.

Ajakirjanik Aro on ka varem teatanud, et temast on saanud Bäckmani rahvusvahelise laimukampaania sihtmärk.

Näiteks olevat Bäckman levitanud tema kohta Vene meedias ja sotsiaalmeedias valeväiteid. Näiteks olevat Bäckman ajakirjaniku sõnul väitnud, et Aro on koostanud ebaseadusliku registri Venemaa presidenti Vladimir Putinit toetavatest isikutest ning et ajakirjanik töötab välismaiste luureteenistuste (sealhulgas Eesti kaitsepolitsei ja NATO) heaks.

Yle teatas oma veebilehel, et kuriteokahtlustuse saanud töötaja on esialgu tööülesannete täitmiselt eemaldatud.

"Yle juhatus ja asjaga seotud juhid on olnud teadlikud politsei poolt teostavast eeluurimisest. Kahtlustatav inimene vabastati tööülesannete täitmiselt kohe, kui organisatsioon eeluurimisest teada sai," selgitas Yle jurist Sami Toiviainen.

"Alles aja jooksul selgub, kas süüdistuse esitamiseks on alust, ning juhtumi juurde tullakse Yles tagasi siis, kui see on lõpuni käsitletud," lisas jurist.

Toimetaja: Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: