Uudistepäeva kokkuvõte 11. oktoobril ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudistest, mis on mõjutanud tänast päeva!

Ratas teatab Keskerakonna juhiks kandideerimisest

Keskerakonna juhatuse liige ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas teatab kolmapäeval erakonna esimeheks kandideerimisest, ütles anonüümsust palunud erakonna juhatuse liige. Keskerakonna juhatuse liige kinnitas teisipäeval BNS-ile, et Ratas kandideerib novembris peetaval erakorralisel parteikongressil praeguse parteijuhi Edgar Savisaare kõrval erakonna esimeheks.

"Kohalikud valimised on tulemas ja on tarvis tugevat liidrit, kes suudaks kaasa tõmmata ka Tallinna," ütles juhatuse liige ja kinnitas, et Ratas vastab nendele kriteeriumitele. Ta lisas, et meedias parteijuhi kandidaatideks pakutud Mailis Reps ega Kadri Simson ei sobi selleks.

Jüri Ratas ütles teisipäeval ERR-ile, et ei soovi asja veel kommenteerida.

 

Padar: praamiliikluse varuplaan on paigas aasta lõpuni

TS Laevade juhatuse liige Kaido Padar ütles Vikerraadio saates Uudis+, et lähipäevil oodatakse Türgi Sefine sadamast infot, millal võiks Leigeri uus üleandmise katse toimuda. Esimene katsetus tehti septembri viimasel nädalal, kuid tellija polnud nõus laeva veel vastu võtma.

"Kuna laevu tehakse aastakümneteks ja nad peavad olema kvaliteetsed ja turvalised - merenduses on üks väga oluline märksõna turvalisus - , siis tegelikult see ongi oluline. Kui kõik vead saavad ära pandadatud, siis see laev asub teele. Peame siin arvestama 21 tööpäevaga ja siis see laev jõuab Eestisse," selgitas Padar.

"Kindlasti ei ole mõtet Leigeri puhul rääkida kuupäevast 15. detsember - mina sellist kuupäeva ei tea," lükkas Padar tagasi Eesti Päevalehe tänase spekulatsiooni.

 

Simson tahab ka EKRE ja Vabaerakonna Rõivast umbusaldama saada

Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson teeb tööd selle nimel, et umbusaldusega peaministrile ühineksid ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond. Simson lubas peaminister Taavi Rõivast (RE) umbusaldada seoses Juhan Partsi esitamisega Euroopa Kontrollkoja liikmekandidaadiks.

Nii EKRE kui ka Vabaerakonna fraktsioonide esimehed kinnitasid ERR-ile, et Simson on nendele selles küsimuses helistanud.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme rääkis, et rahvuskonservatiivid ei ole veel umbusaldamisega ühinemist arutanud, aga ta ei näe ka põhjust, miks sellega ühinema ei peaks.
Ka Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles, et on täiesti võimalik, et Vabaerakond umbusaldusega ühineb.


Kohus andis Juku-Kalle Raidile ja Apollole aega Kadastiku hagile vastamiseks

Harju maakohus andis ajakirjanikule ja seltskonnaaktivistile Juku-Kalle Raidile ning Apollo raamatupoele kolm nädalat aega vastata Postimehe kunagise peatoimetaja ja AS-i Eesti Meedia endise juhi Mart Kadastiku hagile.

Kohus kohustas Raidi OÜ-d Ema & Isa ning Apollo Holding OÜ-d esitama kohtule Kadastiku hagile kolme nädala jooksul kirjaliku vastuse , ütles maakohtu pressiesindaja Kristina Ots ERR.ee-le.

Kadastik pole rahul Raidi koostatud raamatuga "Paradokside puntras", mis sisaldab Kadastiku 1980. aastatel varjunime all kirjutatud tekste ning esitas Raidi ja raamatut levitava raamatupoe Apollo vastu hagi.

Kadastik tahab hagis, et kohus keelaks selle teose levitamise ja turustamise praegu ja ka tulevikus.

Kadastiku sõnul on probleem selles, et iga müügile tulev raamat tuleb kanda ISBN registrisse, kuid Juku-Kalle Raid on ISBN koodi taotledes esitanud valeandmeid, märkides oma raamatu autoriks Kadastiku nime.


Saksamaal vahistatud süürlane kavandas plahvatust Berliini lennujaamas

Saksamaal esmaspäeval terroriakti kavandamises kahtlustatuna vahistatud süürlane Jaber Albakr plaanis korraldada plahvatust Berliini lennujaamas, ütles Saksa vastuluurejuht Hans-Georg Maassen telekanalile ARD.

"Eriteenistustelt saadud info kohaselt oli tema (Albakri) esialgseks eesmärgiks Saksamaa rongid, kuid lõpuks valis ta Berliini lennujaama," ütles Maassen.

Maassen ütles, et otsus süürlase kinnivõtmiseks langetati pärast seda, kui laekus info, et ta oli ostnud spetsiaalse liimi, mis politsei hinnangul oli viimaseks vajalikuks komponendiks lõhkeseadeldise valmistamisel.

Kahtlusaluse korterist leitud lõhkeaine oli sisuliselt kasutusvalmis. See oli isevalmistatud TATP, mida pühasõdalased kasutasid ka Pariisi ja Brüsseli rünnakutes.


Putin: Venemaa on valmis tihendama sõjalisi kontakte Türgiga

Venemaa ja Türgi on leppinud kokku tihendada oma sõjalisi ja julgeolekualaseid kontakte ning on valmis uuteks projektideks sõjalis-tehnilise koostöö valdkonnas, ütles esmaspäeval Vene president Vladimir Putin.

"Me oleme valmis intensiivistama kontakte meie sõjaliste ja eriteenistuste vahel. Mis puudutab sõjalis-tehnilist koostööd, siis oleme valmis seda jätkama," lausus Putin pärast Istanbulis peetud läbirääkimisi Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga.

Putin ja Erdogan arutasid esmaspäevasel kohtumisel ka olukorda Süürias, eeskätt koostööstrateegiat humanitaarjuurdepääsu kindlustamiseks Aleppole, ütles Türgi president.

"Süüria teemat käsitleti mitmest aspektist. Rääkisime operatsiooniga Eufrati Kilp seotud teemadest ja hindasime, kuidas teha selles valdkonnas koostööd," ütles Türgi president ühisel pressikonverentsil. "Iseäranis peatusime sellel, millist strateegiat valida väga raskes olukorras olevate tsiviilisikute abistamiseks Aleppos."


Briti rahvasaadik: Venemaa käitub Süürias nagu Hitler Guernicas

Tuntud Briti konservatiivist rahvasaadik kritiseeris teravalt Moskva poliitikat ning võrdles Venemaa käitumist Süürias sellega, kuidas Natsi-Saksamaa 1930. aastatel Hispaania kodusõtta sekkus.

Peaminister Theresa May parteikaaslane ja endine rahvusvahelise arengu minister Andrew Mitchell rõhutas Reutersi teatel, et eelmisel kuul Aleppo lähistel ÜRO ja Punase Poolkuu ühist humanitaarabikolonni tabanud rünnak oli Venemaa poolt sooritatud sõjakuritegu.

Rünnakus hukkus umbes 20 inimest ning USA süüdistas juhtunus kaht intsidendi ajal piirkonna kohal viibinud Vene sõjalennukit. Moskva on süüdistused tagasi lükanud, väitnud, et Süürias rünnatakse vaid sõjalisi objekte, ning et üleüldse olevat Lääs kogu Süüria kriisi eest vastutav.

Natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia sõjalennukid pommitasid Guernicat 1937. aasta 26. aprillil. Rünnaku tagajärjel hukkus vähemalt sadu inimesi, kuigi osa allikaid on rääkinud ka ligi 1500 ohvrist. Pommituskampaania pälvis tollal erilist tähelepanu seetõttu, et riikliku sõjalise jõuga rünnati tahtlikult tsiviilelanikke. Tragöödia sai rahvusvaheliselt tuntuks ka tänu kunstnik Pablo Picasso maalile.

 

Keemianobelist ERR Novaatorile: noorteadlastele tuleb anda vabadust

Nobeli preemia laureaadid peaksid kasutama julgemalt auhinnaga kaasnevat tuntust ja kapitali argipoliitika mõjutamiseks, leiab selleaastase keemiapreemia üks laureaatidest Fraser Stoddart.

Teadlased ise ega ka ühiskond laiemalt ei tohiks samal ajal unustada, et noorteadlaste loovuse ja sisemise põlemise ergutamiseks tuleb anda neile võimalus lõbutseda ja tegeleda suurte ideedega.

Pikemat intervjuud nobelistiga saab lugeda siit!

 

Piltuudis: tänavune Nobeli majanduspreemia laureaat on tuntud Eesti fotograafi sugulane

Fotograaf ja kunstnik Peeter Laurits avaldas sotsiaalmeedias, et tänavusel majandusnobelistil Bengt Holmstörmil on Eesti juured. Nimelt on Holmström tema nõbu ja Lauritsa sõnul päritolu poolest soomerootslasest veerandeestlane.

"Ma pidin tooli pealt maha kukkuma kui vend Toomas helistas ja ütles, et tänavuse Nobeli majanduspreemia said Oliver Hart ja Bengt Holmström," kirjutas fotograaf Peeter Laurits sotsiaalmeedias.

Laurits täpsustas, et Bengt Holmström oli tema nõbu. "Nagu juuresolevalt pildilt näha, oleme me varases lapsepõlves nobelisti hobusena kasutanud. Palju õnne armas Beni!," kommenteeris Laurits posituse juurde lisatud fototõestust.

 

Ilmateade

Homme tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 2-7, saartel kuni 9 m/s. Õhutemperatuur on 5..8°C.

 

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: