Päästekoolitusel juhtunud õnnetuse põhjustas koolitaja võetud liigne risk ({{commentsTotal}})

{{1476194423000 | amCalendar}}

Septembrikuise merepäästeõnnetuse, milles sai viga kolm päästeametnikku, põhjustas koolitaja võetud liigne risk.

Ohutusjuurdluse keskusel valmis vastav hinnang ja selles leitakse, et õnnetus toimus mitmete asjaolude kokkulangemisel, nagu näiteks valesti valitud kiirus või sõidutehnika laine läbimisel ja koolitatavate vähene meresõidukogemus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õnnetus juhtus 22 septembril, mil Reval merekool viis läbi merepääste esimese astme koolitust päästjatele. Õppusteks kasutatav paat sõitis koos kahe instruktoriga läbi reisilaevade ahtrilainetest.

Kolm laeva vööris olnud koolitatavat sai viga. Ühel on mõrad selgroolülides, üks sai põrutada ja üks murdis varbaluud.

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla ütles, et meri oli rahulik ja enne juhtunut läbiti kolm madalamat lainet. Reisilaevade lainetust kasutati seetõttu, et õpe näeb ette ka tormis tegutsemist.

"Kiirus, millega lainesse mindi, võis olla liialt suur või siis mindi lainesse vale nurga alt," ütles Revali merekooli tegevjuht Tanel Hinno.

Sama järelduseni, et õnnetus juhtus liigse riski võtmise ehk vale kiiruse või sõidutehnika valimise tõttu, jõuti ka ohutusjuurdluse keskuse hinnangus.

Lisaks leiti, et arvesse ei võetud koolitatavate vähest meresõidukogemust ning leiti, et vajaka jäi ohutusalasest instrueerimisest.
Kuigi seljavigastuse saanud päästja katkestas õppuse, õppisid teised edasi. Erakorralise meditsiini osakonda pöördusid vigastatud päästjad õhtul.

"Seletuskirjadest nähtub, et päästjad püüdsid kursuse lõpuni olla, nad ei olnud kaevanud vaevusi instruktoritele, nad ise soovisid kursuse lõpuni viia. Me peame kindlasti ka omalt poolt päästjaid õpetama, et selliste intsidentide puhul tuleb pöörduda koheselt arsti juurde," rääkis päästeameti päästetööde osakonnajuht Heiki Soodla.

Päästeamet jätkab Revali merekooliga koostööd, sest nende juurdlus näitas, et tegu oli ühekordse eksimusega. Merekool võttis riskide vähendamiseks kasutusele täiendavad meetmed, mille sekka kuulub see, et koolitustel ei võeta liigseid riske. Päästeamet peab homseks esitama õnnetusest raporti tööinspektsioonile.

Selle aasta 9 kuuga on registreeritud üle 3500 tööõnnetuse. Ka Hinno kinnitab, et Merekooli parameedik uuris kohe, millised on meeste vaevused ning osutas ühele neist abi. Kiirabi nad tema sõnul ei soovinud. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: