Maruste sõnul tuleks asutada konstitutsioonikohus, Reinsalu seda vajalikuks ei pea ({{commentsTotal}})

Poliitikud ja riigiõiguse spetsialistid kaaluvad põhiseaduslikkuse järelevalve ehk konstitutsioonikohtu asutamise vajadust. Justiitsminister Urmas Reinsalu ei ole konstitutsioonikohtu vajalikkuses kindel, kuid leiab samuti, et süsteem vajab reformimist.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Rait Maruste (RE) on üks neist, kes peab konstitutsioonikohtu asutamist vajalikuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maruste on olnud riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik. Tema sõnul on Eesti maailmas oma riigikohtu korralduse poolest ainulaadne riik. Meil tegeleb põhiseaduse järelevalvega riigikohus muude ülesannete kõrval. Mujal on olemas konstitutsioonikohus.

"Ma olen aina rohkem ja rohkem veendunud, et võiks olla eraldi konstitutsioonikohus. See ei tähenda millegi uuesti loomist, vaid praegusest riigikohtust tuleks põhiseaduse järelevalve kohtulik osa välja tõmmata, võib-olla natuke ümber kohendada. See suuri kulutusi kaasa ei peaks tooma," selgitas Maruste.

Tema hinnangul annab konstitutsioonikohtu asutamise võimaluse riigireform.

Mõte konstitutsioonikohtust pole aga sugugi uus. 15 aastat tagasi tegi president Lennart Meri ametist lahkudes riigikogule ettepaneku põhiseadus- või konstitutsioonikohtu asutamiseks. Meri ütles, et Eesti vabariik vajab organit, millel oleks põhiseaduse lõpliku tõlgendamise õigus, millel oleks õigus lõplikult lahendada näiteks valitsuse ja parlamendi vahelised vaidlused.

Meri sõnul looks põhiseaduskohus tasakaalu, mida Eesti riik toimimiseks vajab.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) tõdes, et põhiseaduse järelevalve süsteem vajab reformimist, kuid seda saab teha ka ilma konstitutsioonikohtu asutamiseta.

"Kas meil on vajadust eraldi institutsiooni järele - me peaksime olema nendes ettepanekutes konservatiivsed. Eraldi konstitutsioonikohtu vajaduse asemel me peaksime pigem hindama seda, kas täna riigikohtus tegutseva põhiseaduse järelevalve kolleegiumi pädevus või roll võiks olla tugevam," rääkis Reinsalu.

Konstitutsioonikohtu asutamine eeldab põhiseaduse muutmist. Maruste hinnangul on põhiseaduse muutmine muutunud juba möödapääsmatuks.

"Paljud asjad on meil fikseeritud seal väga jäigas vormis," märkis ta.

Muu hulgas võiks Maruste hinnangul vähendada riigikogu liikmete arvu. Valitsuse eestvedamisel kutsutakse nüüd kokku komisjon, mis asub põhiseadust analüüsima.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: