Analüütikute sõnul on Venemaa ja Lääne pinged jõudnud ohtliku vastasseisuni ({{commentsTotal}})

Analüütiku ja ajakirjaniku Fjodor Lukjanovi hinnangul on jõudnud pinged Venemaa ja Lääne vahel ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga.

Venemaa president Vladimir Putin ei sõida tuleval nädalal Pariisi kohtuma Prantsusmaa kolleegi Francois Hollande'iga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Prantsusmaa presidendi pressiteenistuse andmeil ei soovi Putin Hollande'iga kohtuda süveneva Süüria kriisi tingimustes. Hollande'i sõnul võib kohtumise korraldada millal iganes ning kohtumine on asendamatu, hoolimata kahe riigi suurtest erimeelsustest Süüria osas.

Venemaal tuuakse välja, et kuigi Süüria-teemaline kohtumine jääb ära, kohtub Venemaa riigipea siiski tõenäoliselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina liidritega Berliinis, et arutada Ukraina temaatikat nn Normandia formaadis.

"Juba see fakt, et kohtumine tõenäoliselt toimub, näitab, et on, mida arutada, on kokkupuutepunktid, seisukohad, mida Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina võivad lähendada. Süüria küsimuses niisuguseid seisukohti ei ole, sellepärast see tippkohtumine ei toimunudki. Need on erinevad lood - on Ukraina ja on Süüria. Venemaa saab kokku leppida Läänega Ukraina teemal, aga mitte Süüria teemal ja vastupidi," kommenteeris poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Venemaa eksperdid hoiatasid Brüsselis, et pinged Venemaa ja Lääne vahel on jõudnud ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga, isegi kui kumbki seda ei soovi.

Kõige vahetum oht valitseb Aleppos, kus Moskva on lubanud alla tulistada USA ja selle liitlaste lennukid, kui viimased peaksid korraldama õhurünnakuid.

Ent kokkupõrgeteni võivad viia ka täiendavad sanktsioonid, hoiatas välispoliitikaekspert ja ajakirjanik Fjodor Lukjanov. Tema sõnul lootis Moskva, et Venemaa vastaseid sanktsioone leevendatakse aasta lõpus, aga sündmuste areng Süürias kustutab selle lootuse.

"Parima stsenaariumi korral jäävad sanktsioonid samaks. Halvima stsenaariumi puhul kehtestataks USA initsiatiivil kurnavad sanktsioonid nagu need, mis pandi peale Iraanile 2010-2015. See tähendab, et vastasseis Lääne ja Venemaa vahel viiakse märksa kõrgemale tasemele. Nagu Venemaa peaminister Dmitri Medvedev juba 2014. aastal ütles, siis Iraani stiilis sanktsioone, näiteks Venemaa väljalülitamist SWIFT pangandussüsteemist, tõlgendataks Moskvas sõjategevusena ja sellele järgneksid sobivad vastusammud. Nii et ma olen olukorra suhtes üsna pessimistlik," selgitas Lukjanov.

Tralla: pole tõenäoline, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuks 

ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et arutelud sanktsioonide üle on käinud viimase aasta vältel ning põhiline osa Venemaa vastastest majandussanktsioonidest kehtivad järgmise aasta jaanuari lõpuni. Tema sõnul arutatakse nende pikendamist detsembris.

Tralla sõnul on mõni liikmesriik pikalt soovinud, et majandusliku koostöö taastamise nimel Venemaaga võiks arutada sanktsioonide leevendamist.

"Kuigi need peaksid puudutama konkreetselt Minski rahulepingu täitmisest tulenevaid sanktsioone, ei ole nende riikide diplomaatidel viimaste sündmuste valguses, mida oleme näinud Süürias, kindlasti lihtne oma kolleege veenda, et Venemaaga peaks hakkama suhteid normaliseerima," rääkis Tralla.

Vastumeetmeid Süürias toimunud väidetavatele sõjakuritegudele ei ole Tralla sõnul Brüsselis ametlikult veel arutatud.

"Pikalt olla selle vastu olnud Saksamaa, aga ma kuulsin täna, et diplomaatide seas on teatavat "jää sulamist", et Berliin, Pariis ja London on omavahel pidamas läbirääkimisi, et tegelikult peaks Euroopa Liit ka mingi vastuse Süürias toimunud sündmustele andma. Nii et me võime lähinädalatel, miks mitte oktoobri lõpus toimuval ülemkogul kuulda, milliseid vastusamme Euroopa Liit Venemaa tegevusele Süürias plaanib," lisas ta.

Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault nõuab rahvusvaheliselt kriminaalkohtult juurdluse algatamist Venemaa võimalike sõjakuritegude asjus Süürias.

Tralla sõnul võib Ayrault' väljaütlemist vaadata pigem Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste valguses.

Ta selgitas, et ei Venemaa ega Süüria pole ratifitseerinud Rooma statuuti, mis on eeldus selleks, et kuuluda rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla.

"Rahvusvaheline kriminaalkohus saaks uuirmise algatada ka juhul, kui ÜRO julgeolekunõukogu ühehäälselt seda sooviks, aga teadagi on seal Venemaal vetoõigus, nii et ma ei pea seda väga tõenäoliseks, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuda võiks," lisas Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: