Analüütikute sõnul on Venemaa ja Lääne pinged jõudnud ohtliku vastasseisuni ({{commentsTotal}})

Analüütiku ja ajakirjaniku Fjodor Lukjanovi hinnangul on jõudnud pinged Venemaa ja Lääne vahel ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga.

Venemaa president Vladimir Putin ei sõida tuleval nädalal Pariisi kohtuma Prantsusmaa kolleegi Francois Hollande'iga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Prantsusmaa presidendi pressiteenistuse andmeil ei soovi Putin Hollande'iga kohtuda süveneva Süüria kriisi tingimustes. Hollande'i sõnul võib kohtumise korraldada millal iganes ning kohtumine on asendamatu, hoolimata kahe riigi suurtest erimeelsustest Süüria osas.

Venemaal tuuakse välja, et kuigi Süüria-teemaline kohtumine jääb ära, kohtub Venemaa riigipea siiski tõenäoliselt Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina liidritega Berliinis, et arutada Ukraina temaatikat nn Normandia formaadis.

"Juba see fakt, et kohtumine tõenäoliselt toimub, näitab, et on, mida arutada, on kokkupuutepunktid, seisukohad, mida Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina võivad lähendada. Süüria küsimuses niisuguseid seisukohti ei ole, sellepärast see tippkohtumine ei toimunudki. Need on erinevad lood - on Ukraina ja on Süüria. Venemaa saab kokku leppida Läänega Ukraina teemal, aga mitte Süüria teemal ja vastupidi," kommenteeris poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Venemaa eksperdid hoiatasid Brüsselis, et pinged Venemaa ja Lääne vahel on jõudnud ohtliku vastasseisuni, mis võib lõppeda relvakonfliktiga, isegi kui kumbki seda ei soovi.

Kõige vahetum oht valitseb Aleppos, kus Moskva on lubanud alla tulistada USA ja selle liitlaste lennukid, kui viimased peaksid korraldama õhurünnakuid.

Ent kokkupõrgeteni võivad viia ka täiendavad sanktsioonid, hoiatas välispoliitikaekspert ja ajakirjanik Fjodor Lukjanov. Tema sõnul lootis Moskva, et Venemaa vastaseid sanktsioone leevendatakse aasta lõpus, aga sündmuste areng Süürias kustutab selle lootuse.

"Parima stsenaariumi korral jäävad sanktsioonid samaks. Halvima stsenaariumi puhul kehtestataks USA initsiatiivil kurnavad sanktsioonid nagu need, mis pandi peale Iraanile 2010-2015. See tähendab, et vastasseis Lääne ja Venemaa vahel viiakse märksa kõrgemale tasemele. Nagu Venemaa peaminister Dmitri Medvedev juba 2014. aastal ütles, siis Iraani stiilis sanktsioone, näiteks Venemaa väljalülitamist SWIFT pangandussüsteemist, tõlgendataks Moskvas sõjategevusena ja sellele järgneksid sobivad vastusammud. Nii et ma olen olukorra suhtes üsna pessimistlik," selgitas Lukjanov.

Tralla: pole tõenäoline, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuks 

ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et arutelud sanktsioonide üle on käinud viimase aasta vältel ning põhiline osa Venemaa vastastest majandussanktsioonidest kehtivad järgmise aasta jaanuari lõpuni. Tema sõnul arutatakse nende pikendamist detsembris.

Tralla sõnul on mõni liikmesriik pikalt soovinud, et majandusliku koostöö taastamise nimel Venemaaga võiks arutada sanktsioonide leevendamist.

"Kuigi need peaksid puudutama konkreetselt Minski rahulepingu täitmisest tulenevaid sanktsioone, ei ole nende riikide diplomaatidel viimaste sündmuste valguses, mida oleme näinud Süürias, kindlasti lihtne oma kolleege veenda, et Venemaaga peaks hakkama suhteid normaliseerima," rääkis Tralla.

Vastumeetmeid Süürias toimunud väidetavatele sõjakuritegudele ei ole Tralla sõnul Brüsselis ametlikult veel arutatud.

"Pikalt olla selle vastu olnud Saksamaa, aga ma kuulsin täna, et diplomaatide seas on teatavat "jää sulamist", et Berliin, Pariis ja London on omavahel pidamas läbirääkimisi, et tegelikult peaks Euroopa Liit ka mingi vastuse Süürias toimunud sündmustele andma. Nii et me võime lähinädalatel, miks mitte oktoobri lõpus toimuval ülemkogul kuulda, milliseid vastusamme Euroopa Liit Venemaa tegevusele Süürias plaanib," lisas ta.

Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault nõuab rahvusvaheliselt kriminaalkohtult juurdluse algatamist Venemaa võimalike sõjakuritegude asjus Süürias.

Tralla sõnul võib Ayrault' väljaütlemist vaadata pigem Prantsusmaa lähenevate presidendivalimiste valguses.

Ta selgitas, et ei Venemaa ega Süüria pole ratifitseerinud Rooma statuuti, mis on eeldus selleks, et kuuluda rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla.

"Rahvusvaheline kriminaalkohus saaks uuirmise algatada ka juhul, kui ÜRO julgeolekunõukogu ühehäälselt seda sooviks, aga teadagi on seal Venemaal vetoõigus, nii et ma ei pea seda väga tõenäoliseks, et Venemaa rahvusvahelise kriminaalkohtu ette astuda võiks," lisas Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema