Hannes Luts: Rail Balticuga võinuks me saada tõhusa linnalähiraudtee ({{commentsTotal}})

Transpordianalüütik Hannes Luts leiab, et kui panna Rail Balticu trass Harjumaal juba olemasolevasse Tallinna-Rapla trassile, saaks me kaasaegse ja tõhusa linnalähiraudtee ning ka ümbritsevale elanikkonnale oleks projekt vastuvõetavam.

Luts rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et täiesti loomulikult on praegu igas vallas vaidlusi konkreetsete kruntide, majade või talude kohta, kuid Rail Balticu vastuvõetavus ümbritsevale elanikkonnale sõltub suuresti sellest, kas see sama elanikkond näeb, et sellest raudteest on neile kasu.

"Täna näeme suurima probleemina, et see see trass, olgem ausad, ega ta kohalikuks või linnalähiliikluseks hästi ei kõlba. Ta läheb suure kaarega asustusest mööda, just selle pärast, et võimalikult vähe inimesi häirida," selgitas transpordianalüütik.

Lutsu arvates on selge konflikt. Ühest küljest me tahaks saada Rail Balticust tõenäoliselt ka linnalähiliikluses kasu, näiteks Tallinna-Rapla suunal. "Aga samas, kui me seda teha tahaks uuele trassile, siis kardan, et me ei jõuaks neid maju ja kodusid üles loendada, mis tuleks maha lammutada, et see raudtee tõesti elanikkonnale lähedal paikneks."

"See viibki meid üha rohkem meid küsimuseni, kas ei oleks mõistlik olnud algusest peale panna see Tallinna-Rapla liinil, kus meil on kõige tihedam asustus, panna see raudtee olemasolevasse n-ö Edelaraudtee hallatavasse trassi. Olen üsna veendunud, et see muudaks raudtee ehitamise kallimaks, aga kas see kasu, mis me sellest saaks, ei kaalu seda üles," küsis ta.

"Olgem ausad, ärgem varjakem tõsiasja, et Rail Balticu abil oleks meil võimalik saada ka kaasaegne ja tõhus linnalähiraudtee Tallinna-Rapla suunal, sest tänasel raudteel on halb läbilaskevõime," lausus Luts.

Tänaseks ebaselge küsimusena tõi transpordianalüütik esile veel transpordipoliitilise või ka maksupoliitiline keskkonna, sest lõppude lõpuks otsustab selle, kas Rail Balticule tulevad kaubad või mitte, kui palju see vedu maksab. Ja hinda mõjutab see, kui palju raudteetransporti ja selle konkurenti maanteetransporti maksustatakse.

"Tänane olukord Eestis, kus me näeme, et raudteetransporti sisuliselt topeltmaksustatakse - meil peavad kaubavedajad tasuma aktsiise ja sinna otsa veel ka taristu kasutustasusid. Ütlen ausalt, see ei anna just kuigi palju kindlust tuleviku suhtes, kui näeme, et täna see maksukeskkond raudteevedusid ei soosi," rääkis Luts.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: