Hannes Luts: Rail Balticuga võinuks me saada tõhusa linnalähiraudtee
Transpordianalüütik Hannes Luts leiab, et kui panna Rail Balticu trass Harjumaal juba olemasolevasse Tallinna-Rapla trassile, saaks me kaasaegse ja tõhusa linnalähiraudtee ning ka ümbritsevale elanikkonnale oleks projekt vastuvõetavam.
Luts rääkis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et täiesti loomulikult on praegu igas vallas vaidlusi konkreetsete kruntide, majade või talude kohta, kuid Rail Balticu vastuvõetavus ümbritsevale elanikkonnale sõltub suuresti sellest, kas see sama elanikkond näeb, et sellest raudteest on neile kasu.
"Täna näeme suurima probleemina, et see see trass, olgem ausad, ega ta kohalikuks või linnalähiliikluseks hästi ei kõlba. Ta läheb suure kaarega asustusest mööda, just selle pärast, et võimalikult vähe inimesi häirida," selgitas transpordianalüütik.
Lutsu arvates on selge konflikt. Ühest küljest me tahaks saada Rail Balticust tõenäoliselt ka linnalähiliikluses kasu, näiteks Tallinna-Rapla suunal. "Aga samas, kui me seda teha tahaks uuele trassile, siis kardan, et me ei jõuaks neid maju ja kodusid üles loendada, mis tuleks maha lammutada, et see raudtee tõesti elanikkonnale lähedal paikneks."
"See viibki meid üha rohkem meid küsimuseni, kas ei oleks mõistlik olnud algusest peale panna see Tallinna-Rapla liinil, kus meil on kõige tihedam asustus, panna see raudtee olemasolevasse n-ö Edelaraudtee hallatavasse trassi. Olen üsna veendunud, et see muudaks raudtee ehitamise kallimaks, aga kas see kasu, mis me sellest saaks, ei kaalu seda üles," küsis ta.
"Olgem ausad, ärgem varjakem tõsiasja, et Rail Balticu abil oleks meil võimalik saada ka kaasaegne ja tõhus linnalähiraudtee Tallinna-Rapla suunal, sest tänasel raudteel on halb läbilaskevõime," lausus Luts.
Tänaseks ebaselge küsimusena tõi transpordianalüütik esile veel transpordipoliitilise või ka maksupoliitiline keskkonna, sest lõppude lõpuks otsustab selle, kas Rail Balticule tulevad kaubad või mitte, kui palju see vedu maksab. Ja hinda mõjutab see, kui palju raudteetransporti ja selle konkurenti maanteetransporti maksustatakse.
"Tänane olukord Eestis, kus me näeme, et raudteetransporti sisuliselt topeltmaksustatakse - meil peavad kaubavedajad tasuma aktsiise ja sinna otsa veel ka taristu kasutustasusid. Ütlen ausalt, see ei anna just kuigi palju kindlust tuleviku suhtes, kui näeme, et täna see maksukeskkond raudteevedusid ei soosi," rääkis Luts.
Toimetaja: Priit Luts