Üksikud pensionärid hakkavad saama lisatoetust ({{commentsTotal}})

Raha
Raha Autor/allikas: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas teisipäeval üksi elava pensionäri toetuse kehtestamist ning tuleva aasta sügisest on võimalik saada 115 lisaeurot neil üksi elavatel vanaduspensionäridel, kelle pension jääb alla 470 euro.

Hinnanguliselt puudutab plaanitav pensionäri toetus 86 000 inimest ehk ligemale kaheksat protsenti Eesti elanikest, kelle netopension on väiksem arvestusliku elatusmiinimumi topeltmäärast.

Eelnõu kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi.

Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Toetuse maksmisel pensionäri töötasu ega muid sissetulekuid ei arvestata, seda ei maksustata tulumaksuga ning makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: